Maalima vanim palgateatis pärineb Mesopotaamiast

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiilkirjas savitahvel
Kiilkirjas savitahvel Foto: SCANPIX

Ameerika Ühendriikide Stanfordi ülikooli arheoloogide teatel pärineb maailma vanim palgateatis iidsest Mesopotaamiast, tänapäeva Iraagi aladel asunud Urukist, mis oli maailma üks esimesi suurlinnu.

Palka ei makstud siis rahas, vaid näiteks õlle, vilja ja teiste saaduste näol, edastab Yle.

Londonis British Museumi kollektsioonis asuvat väikest kiilkirjaga savitahvlit peetakse maailma vanimaks palgateatiseks, mis kirjutati umbes 5000 aastat tagasi.

Teadlaste sõnul võib selliseid maailma muuseumites ja erakollektsioonides veel leiduda, kuna suur osa kiilkirjas olevaid tahvelid on läbiuurimata. Kokku on iidseid kiilkirjatahvleid leitud üle poole miljoni.

Uruki ametnik teatab kirjutises, et tegemist on tasuga töö eest, mis makstakse õlles. Tahvlil on ära toodud ka õlle kogused.

Ajaloolaste sõnul on Uruki palgateatis hea näide, kuidas juba Mesopotaamias olid selgelt tööandjad ja töötajad eristunud. Linnastumise tingimustes oli võimalik tegeleda vaid ühel elualal ja osta vajalikke teenuseid teistelt.

Stanfordi ülikooli antropoloogi Ian Hodderi sõnul näitab leid, et linnas elavate inimeste elu oli teistsugune kui farmerite oma.

Arheoloogide arvates oli Uruk alguses väike põllumajandusküla, kuid arenes edasi tollase arusaama järgi suurlinnaks. Uruki õitseng langes vahemikku 4000 – 3000 eKr ja siis elas seal üle 80 000 inimese.

Urukist pärit palgateatis võidi valmistada ajavahemikus 3100 – 3000 eKr.

Mesopotaamias joodi peamiselt õlut, sest veest võis jääda haigeks. Lisaks Mesopotaamiale kasutati õlut veel mitmes teises vanas kultuuris maksevahendina.

Vana-Egiptuses maksti püramiidide ehitajatele õllega ja nad said päevas seda 4 – 5 liitrit. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles