Ekspert: tulevikus näeme nädalavahetusel Tartus möllanud torme üha rohkem

Ilmateadlase Jüri Kameniku sõnul on nii Tartu torm kui ka Hollandi hiiglaslikud raheterad kuumade õhumasside tagajärg. Tulevikus võib suviti ekstreemseid ilmaolusid näha üha rohkem, ütles ta Postimehele antud lühiintervjuus. 

- Kui erakordne nädalavahetuse torm oli?

Siin lähevad inimeste arvamused lahku. Mõni ütleb, et torme on alati olnud ja kui vaadata pikaajalist statistikat, siis mõnel aastakümnel on tõeliselt suuri torme rohkem ja teistel jällegi vähem ning ei saa öelda nagu sisemaal oleks erakordsete tormide arv suurenenud. Seevastu rannikualadel saab seda täheldada. Kui vaadata aga 21.sajandit ning arvestada erinevaid kliimaennustusmudeleid, siis tulevikus hakkame taolisi suvetorme rohkem nägema. Kui palju? Seda ei oska keegi öelda.

 - Mis nende suurte tormide taga on?

Asi on selles, et mida kõrgem õhutemperatuur on, seda rohkem energiat tormi käigus vallandub. Et kliimaprognoosid näitavad järgnevate kümnenditel on kuumalainete pikenemist ja sagenemist, tuleb ka ekstreemseid sadusid juurde. Kui seni on neid kümnendi jooksul olnud tavaliselt üks kord, siis sajandi lõpuks võib neid olla pigem kaks või kolm korda kümne aasta jooksul.

 - Paar nädalat tagasi põhjustasid Hollandis suurt pahandust peopesasuurused raheterad, miks need nii suured olid ja kui erakordne taoline vaatepilt on?

Need ei olnud kindlasti tavapärased. Selleks, et nii suured raheterad tekiks, peavad õhuvoolud olema piisavad. Mida soojem ja niiskem õhk on, seda suurema rahetormi see kaasa toob.

 - Nädalavahetusel jäädvustati fotodele ka Toomemäe maalihe, kas seal oli põhjus suures tormis või pigem pinnase eripäras?

Mõlemas, sest pinnas oli tormile suhteliselt vastuvõtlik ja teiseks oli küsimus tuule ja saju suunas: kui tuul oleks puhunud teisest suunast, poleks ta sellele nõlvale midagi teinud. Aga praegu tegutses suund täistabamusena ja see õrn pinnasekiht vajus alla.

 - Mida toovad tuleviku suved?

Suuri raheterasid, ekstreemseid tormituuli ja paduvihmasid on rohkem. Sajandi jooksul suureneb ka kuumalainete osakaal ja soojade ööde arv. Viimane on inimeste tervisele ohtlik, sest ööd toimivad taastumisajana ning kui ka need püsivad kuumadena, ei jõua inimese organism enam taastuda. Uuringud näitavad, et kuumalainete ajal suremus tõuseb. 

Miks võib soojal aastaajal rahet tulla ja kuidas see tekib?

Üldiselt võib rahet karta lämmatavatel suvepäevadel, kui Eestisse on jõudnud soe ja rohket veeauru sisaldav Vahemere õhk.

Rahe tekib siis kui soe õhk seguneb külmema õhuga. Segunedes tekib õhus kondensatsiooni tagajärjel tohutu hulk veepiisakesi. Kui õhumassis kristalliseerumiseks piisavas koguses tuumakesi ei jagu, jääb enamik veepiisakesi allajahtununa vedelasse faasi. Selle tagajärjel külmub neid vähestele jääkristallidele kinni ebanormaalselt palju.

Samal ajal tõuseb kondenseerumisel vabanenud soojuse tõttu märgatavalt õhutemperatuur. Tekivad võimsad õhu ülesvoolud, mille kiirus võib ulatuda 30–40 m/s (100 km/h). Kergetele kristallikestele külmunud veepiisad viiakse tõusuvooludega üles, kus läbipaistva külmunud veekihi külge kinnituvad lumekübemed, Nendest moodustub rahetera läbipaistmatu kiht.

Rünksajupilves liiguvad raheterad tõusvate ja laskuvate õhuvooludega mitu korda üles-alla ning nendega liituvad uued jäätunud vee ja läbipaistmatud lumekihid. Nende kihtide arv võib ulatuda isegi 25-ni. Kui rahetera muutub nii raskeks, et tõusvad õhuvoolud ei suuda teda kaasas kanda, lendab ta maha niisuguse kiirusega, et allpool olevaid soojemaid õhukihte läbides ei jõua jäätunud vesi ära sulada. On väidetud, et rahesadu võib tekkida vähemalt 9 – 12 km kõrguseni ulatuvast äikesepilvest.

Rahetera kujutab endast ümmargust või ebamäärase kujuga kihilise ehitusega jäätükki, mille suurus oleneb pilve võimsusest. Rahetera läbimõõt algab 4 – 5 millimeetrist ja ulatub mitmete sentimeetriteni, kaal kõigub mõnest grammist mitme kiloni.

Populaarne

Tagasi üles