Tippülikoolide kraade võib veebi kaudu saada juba viie aasta jooksul

Eesti MOOC-kursus.

FOTO: Margus Ansu

Tehnoloogia on selleks juba ammu olemas, ent seni on ülikoolid kartnud peamiselt oma maine pärast.

Nii on veebi kasutatud peamiselt üksikute kursuste või sertifikaatide jaoks. USA veebikursuste võrgustiku Coursera juht Daphne Kollerütles aga BBC-le antud intervjuus, et viie aasta jooksul jõutakse tõenäoliselt selleni, et samal viisil saaks lõpetada kogu esimese astme (enamasti bakalaureuse kraad) programmi,

Nelja aasta eest Californias asutatud Coursera on praegu üks suurimaid MOOC-ide (Massive Open Online Course – Laiamahuline, Avatud Veebikursus) pakkujaid, kokku on sealsetel kursustel õppinud üle 20 miljoni üliõpilase ja ühendus hõlmab ligi 145 mainekat õppeasutust ja ülikooli.

Kolleri sõnul pole veel kindel, kas kogu programm töötaks ainult veebis või sisaldaks see ka traditsioonilisele ülikoolile omaseid aspekte. Eksamite tegemise puhul saaks kasutada veebikaameraid. Tema sõnul on asi seni jäänud pigem hirmude kui tehnoloogia taha, osaliselt ka seetõttu, et veebikursused on odavamad, ent ülikoolid ei taha traditsioonilistest õppemaksudest loobuda.

MOOC-id on populaarsed ka Eestis

Avatud veebikursuseid saab võtta ka Eestis. Alles paar kuud tagasi lõpetas Tartu ülikooli programmeerimise e-kursuse üle 1000 inimese ning analüütilise keemia e-kursuse 308 inimest.  Esimesed kaks e-kursust avas aasta alguses ka Tallinna tehnikaülikool  ning aasta varem Tallinna ülikool.  

Kui rääkida isikliku õpetamise kadumisest, tõdeb Koller, et juba praegu sellist asja tegelikult ei eksisteeri, sest pilt ülikooli linnakus murul ühest õppehoonest teise kõndivatest üliõpilastest on müüt. «Me ei peaks mõtlema nii, et ainsad valikud on anonüümne veebiõpe või siis hubases tugitoolis isikliku õpetajaga õppimine. Kui sa istud 300 liikmelises loengusaalis, ei saa seda kuidagi veebis õppimisest isiklikumaks nimetada,» põhjendas Koller.

Veebiõppes näeb Koller päästerõngast just neile tudengitele, kes soovivad end arendada, ent kes ei saa traditsioonilistesse päevaloengutesse aja- või rahapuuduse tõttu tulla. Sealjuures oleks see oluline areng arengumaadele, aga ka näiteks sõjapagulaste õpetamise puhul.  Juba praegu teeb Coursera koostööd USA valitsusega, et pagulastele inglise keelt või programmeerimist õpetada.

Jää liigub ka tavatudengite suhtes. Teine MOOC-ide võrgustik EdX pakub teiste hulgas arvukalt Arizona Ülikooli kursuseid ning kui üliõpilane neist kaheksa ära lõpetab – igaühe hinnaks on 200 dollarit – võrdub see esimese aastaga ülikoolis. Kolleri sõnul on viimase nelja aasta jooksul veebis õppida soovivate tudengite arv tugevalt tõusnud, ent ülikoolid pole sama kiiresti asjaga kaasa läinud. Nüüd on see aga viimaks juhtuma hakanud.

Tagasi üles
Back