Uus avastus Belgia neandertallaste õõvastavast toidulauast

Hyperrealistic face of a neanderthal male is displayed in a cave in the new Neanderthal Museum in the northern Croatian town of Krapina in this February 25, 2010, file photo. Scientists said on March 18, 2016, an analysis of genetic information on about 1,500 people from locations around the world confirmed at least four interbreeding episodes tens of thousands of years ago, three with our close cousins the Neanderthals and one with the mysterious extinct human species known as Denisovans. REUTERS/Nikola Solic/Files

FOTO: NIKOLA SOLIC/REUTERS

Belgia koobastest juba 150 aastat tagasi leitud inimliigi jäänuste uurimine tänapäevaste meetoditega avaldas, et sealsed neandertallased ei olnud mitte lihtsalt kannibalid, vaid kasutasid oma liigikaaslaste luid ka tööriistadena.

Avastuseni viinud ligi 40 000 aastat vanad luud pärinesid Belgia Namuri linna lähedastest Goyet koobastest ja avastati küll rohkem kui sada aastat tagasi, kuid alles nüüd jõuti nende põhjalikuma uurimiseni ülitäpse digitaalse mõõtmise ning geneetilise ja isotoopanalüüsiga. Tulemused avaldati ajakirjas Scientific Reports.

Uurimist läbi viinud Tübingeni ülikooli teadlased avastasid luude pinnalt lõikejälgi, sissekulutatud auke ja täkkeid. Sellest järeldati, et luud pärinevad tapetud neandertallastelt, kusjuures tapmine ja sellele järgnev töötlemine oli läbi viidud ülipõhjalikult: surnukehad olid nülitud, tükkideks lõigatud ja luuüdi oli eemaldatud. Uurimisest osa võtnud Tübingeni ülikooli professor Hervé Bocherensi sõnul on surnukehade töötlemine väga sarnane sellega, kuidas neandertallased töötlesid samadest koobastest pärit hobuseid ja põhjapõtru.

«Avastused annavad alust arvata, et neandertallased harrastasid kannibalismi,» ütles Bocherens. Seejuures jääb aga ebaselgeks, kas oma liigikaaslaste tapmine ja söömine toimus rituaalsete tegevuste osana või lihtsalt söögi eesmärgil.

Neli Goyet-st leitud luud annavad selgelt tunnistust sellest, et neandertallased kasutasid oma surnud liigikaaslaste jäänuseid tööriistade valmistamiseks. Näiteks arvatakse ühe reie- ja kolme sääreluu kohta, et neid kasutati kivitööriistade õigesse kujusse tahumiseks. Tahumine näibki olevat üks peamistest inimjäänuste kasutamisviisidest.

Belgia avastused ei ole esimene märk kannibalismist neandertallaste seas. Seni on kannibalismi puutuvad arutelud toimunud aga Lõuna-Euroopa leiukohtade ümber Hispaanias ja Prantsusmaal. Põhja-Euroopas on tegemist esimese tõestatud kannibalismileiuga – kõigis teistes ümbritseva piirkonna leiukohtades on neandertallased oma surnud pigem ikkagi maha matnud. Erinevus eluviisis ja samaaegne geneetiline sarnasus tõstatavad palju uusi küsimus neandertallaste sotsiaalse elu ja gruppidevahelise suhtluse kohta, tõdes professor Bocherens.

Populaarne

Tagasi üles