Analoog inimestega: lindudelgi esineb pruudipõud

Salu-lehelind

FOTO: James Lindsey/Vikipeedia

Salu-lehelindude emased lahkuvad vähenevatest asurkondadest. Tekkiv sooline kallutatus kiirendab populatsiooni välja suremist veelgi.

Eestis ja mujalgi maailmas on tihtipeale täheldatud murelikuks tegevat trend nii-nimetatud pruudipõud ehk noorte naiste lahkumine maapiirkondadest. Inimeste puhul on seda enamasti põhjendatud majanduslike ja sotsiaalsete võimaluste vähesusega. Inglise teadlaste uuring näitab sarnast emaste kahanevatest asurkondadest lahkumist ka lindude puhul, millest võib oletada, et ka meie maakohtades esineval pruudipõual on evolutsioonilised juured.

Asjaolu, et hääbuvates või ohustatud positsioonides kipub isaste osakaal olema suurem kui suuremates ja elujõulistes asurkondades, on lindude puhul korduvalt ülesmärkimist leidnud. Seni ei olnud aga päris selge, miks emaseid vähemaks jääb, kuid oletati seost sureme või erinevustega rändekäitumises.

Emaste kadumise küsimuses selguse saamiseks uurisid Catriona Morrison ja tema kolleegid East Anglia ülikoolist ülilevinud salu-lehelinnu rändekäitumist, toetudes oma uurimuses linnuhuviliste kogutud loendusandmeid aastatest 1994-2012. Tuli välja, et paljudes elupaikades, kus populatsioon selle aja jooksul oluliselt kahanenud oli, loendati isaseid 2012. aastal pea kaks korda rohkem kui emaseid. Uuringus võeti arvesse ka lindude suremuse näitajaid, mis välistasid hüpoteesi, et emased hukkuvad populatsiooni kahanedes oluliselt rohkem.

Artikli autorite hinnangul peab emaste kadumise peamiseks põhjuseks seega olema ikkagi lahkumine. Mõneti on selline käitumine ka varasemast teada. Nimelt ei hülga paljude lindude emased suguküpsuse saavutamise ajal mitte ainult pesa, vaid kogu asurkonna. Samal ajal kipuvad isased pigem maha jääma. Emaste sellist käitumist seletavad teadlased teatud konkurentsi tüübiga: suuremates ja tervemates asurkondades on emastel suurem valik isaseid; tihtipeale asuvad suuremad populatsioonid ka kvaliteetsemates elukeskkondades. Selline soolise tasakaalu nihkumine kiirendab aga niigi halvas olukorras asurkondade välja suremise kiirust.

Uuringu tulemusi arvesse võttes toovad ajakirjas Journal of Animal Ecology avaldatud artikli autorid välja soovituse keskenduda looduskaitses ennekõike suure populatsiooniga elupaikadele, mille sooline struktuur ja dünaamika soosivad arvukuse säilimist.

Populaarne

Tagasi üles