Euroopas ja Aasias hakati kanepit tarbima 11 000 aastat tagasi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
14. juuli 2016, 15:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste andmetel näitavad arheoloogilised leiud, et Euroopas ja Aasias hakati kanepit tarbima samal ajal, umbes 11 000 aastat tagasi.
Kuid kulus veel 6000 aastat, enne kui seda narkootilist taime hakkasid pakkuma kaupmehed ja tarbimine muutus regulaarseks, edastab Daily Mail.
Uurimine näitas, et kanep on üks vanemaid taimi, mida inimesed kasvatama ja kasutama hakkasid. Kanep kasvab mitmes kliimavööndis ja talub erinevaid tingimusi.
Troopilise kliimaga aladel kasvatati ja kasvatatakse kanepit siiani köie, paberi, rõivaste ja purjematerjali tegemiseks.
Indias hakati kanepit regulaarselt kasvatama umbes 5000. aasta paiku eKr, sellest tehti põrandakatteid, köit, kuid saadi ka õli ja vaiku, mis olid ravimid.
«Kanepit hakati ravimina kasutama esmalt Indias, kus selle abil eemaldati kehast liigne lima. Ka aitas kanep seedehäirete, mäluprobleemide ja isutuse korral,» teatasid uurijad.
Hindude religioonis on kanep püha taim ja seda kasutatakse ka tänapäeval usurituaalides nii transsi minemiseks kui vaimu ja keha puhastamiseks.
Varasemate uuringute kohaselt hakati kanepit esmalt kasvatama ja kasutama Hiinas ja Kesk-Aasias, kuid uus uuring näitas, et kanepi esimesed tarbijad olid hoopis Jaapanis ja Ida-Euroopas.
Kuigi tänapäeval peetakse kanepit eelkõige narkootikumiks, on seda varem kasutatud toiduna, ravimina ja kanga valmistamisel.
Saksa Berliini Ülikooli uurimus näitas, et kanepi regulaarne kasutamine sai alguse pronksiajastul 5000 aastat tagasi.
Ühed esimesed, kes sellega kauplesid, olid tänapäeva Venemaa steppides elanud nomaadidest karjakasvatajad. Nad tarbisid kanepit ka ise, kuid vaid pidustuste ja religioossete tseremooniate ajal.