Arvutianalüüs näitab jutustuste emotsionaalset kulgemist

A Hutu priest shows his prayer book at the Internally Displaced Persons Camp (IDPs) in Buleusa on July 16, 2016. Tensions are high between Hutus and Kobos since the population started to return to the village after its evacuation by Rwandan Hutus Rebels (FDLR) in November 2015. / AFP PHOTO / Eduardo Soteras

FOTO: EDUARDO SOTERAS/AFP

Esimene andmeanalüüsil põhinev uuring kinnitab, et ilukirjandusel ja legendidel on kindlad emotsionaalsed struktuurid.

Loovkirjutamise ja stsenaristika kursustel aastast aastasse korrutatav käibetõde, et iga hea lugu jälgib teatud klassikalisi jutustamise põhijooni leidis taaskord kinnitust, seekord aga IT-teadlaste andmekaeve uuringus. Kuigi «kuldvõtit» hea loo kirjutamisse siit ei ilmne, on tulemused siiski väga kõnekad. Kõik algas väga lihtsast lähtekohast – paljudel sõnadel on selge positiivne või negatiivne emotsionaalne laeng. Sellele tõdemusele tuginedes uurisid teadlased läbi üle 1700 teose. Uuringust ilmnes, et hoolimata žanrilistest erinevustest kuulub enamik kirjandusteoseid siiski kuute emotsionaalse arengu põhitüüpi.

Põhiline tööriist analüüsis oli uuringu juhi Andy Reagani (Vermonti ülikool) ja teiste andmetöötlusega tegelevate teadlaste välja arendatud hedonomeeter. Tegemist on algorütmiga, mis on võimeline hindama suurte tekstikoguste emotsionaalset väärtust. Peamiselt rakendavad Reagan ja kolleegid oma seadet sotsiaalmeedia trendide mõõtmiseks, kuid seekord saadi innustust kirjanik Kurt Vonneguti avaldamata diplomitööst, mis kirjeldab kirjanduse emotsionaalse kulgemise arhetüüpe. Omal ajal lükati see liigse lihtsakoelisuse tõttu tagasi, kuid Vonneguti fännina tahtis Reagan asja siiski kontrollida.

Ta tõmbas avalikust Project Gutenbergi e-raamatute andmebaasist alla 1737 raamatut, lasi hedonomeetril nendest «üle käia» ja sobitas need sarnasuse põhjal graafikutele. Tulemusena saadud kuus jutustuse arhetüüpi sobivad kõik teatud kirjanduklassika põhiteostega, misõttu võibki loo tüüpe kirjandusteoste järgi nimetada.

Kuus lugude põhitüüpi on: pidevalt tõusva emotsiooniga edulugu («Alice imedemaal»), pideva langusega tragöödia («Romeo ja Julia»), tõusule järgnev langus («Dorian Gray portree»), langusele järgnev tõus («Võlur Oz»), tõus-langus-tõus («Tuhkatriinu»), langus-tõus-langus («Kuningas Oedipus»).

FOTO: Reagan, A.J. et.al

Lisaks uurisid teadlased loo tüüpide ja nende allalaadimiste suhet, et saada arusaam populaarsematest. Tuli välja, et vähemalt selle mõõdupuu järgi on kõige populaarsemad tõusule järgneva languse joont järgivad lood («Dorian Gray») ja langus-tõus-langus-tüüpi jutustused.

Kuigi tegemist on võrdlemisi väikese valimi pealt tehtud suure üldistusega, on see siiski esimene kord, kus loo jutustamise arhetüübid on leidnud katselist kinnitust, mis võib aidata kaasa narratiivide psühholoogia edasisele arengule.

Vaata siit hedonomeetri hinnanguid erinevatele tuntud raamatutele.

Populaarne

Tagasi üles