Primaatide alkoarmastus seletab ka inimeste joomisharjumusi

Looridele võib käärinud puuviljade tarbmine anda olulise konkurentsieelise.

FOTO: Frans Lanting/Scanpix

Katse näitas, et need kaks eeliklooma eelistavad alkoholi veele. Oskus käärinud nektarit lõhna järgi leida annab eelise.

Inimesega lähedases suguluses olevaid primaate ja inimahve uurivad teadlased on juba ammu täheldanud, et näiteks šimpansidel on kombeks võimaluse korral looduslikult käärinud taimemahlasid juua. Seni on aga oletatud, et loomad pigem lihtsalt taluvad alkoholi, kui seda jooma satuvad, mitte ei haara teadlikult joogi järele.

Nüüd võtsid California ülikooli teadlased aga asja ette ja uurisid kahe primaadiliigi, aiede ja looride eelistusi. Katseloomadeks said kaks Madagaskarist pärit aiet ja üks Kagu-Aasia loori. Tulemused avaldati ajakirjas Royal Society Open Science ja annavad terminile «viinanina» sootuks uue tähenduse.

FOTO: Frans Lanting/picture alliance / Frans Lanting

Tihtipeale üheks kõige veidramaks imetajaks peetavatel aiedel on meelistoidu ehk põrnikavastsete mädanevast puidust välja koukimiseks välja arenenud ebatavaliselt pikk keskmine sõrm. Madagaskari pikkadel vihmaperioodidel kasutavad nad seda aga hoopiski palmilaadse ränduripuu nektari joomiseks. Looduslike pärmidega kokkupuutel võib see nektar väga kergelt käärima minna. Kagu-Aasias elavate looride põhitoit on aga looduslikult kuni 3,8-protsendise alkoholisisaldusega palminektar.

...on paksem kui vesi

Katse käigus panid teadlased loomakeste «toidulauale» neli topsikut looduslikku nektarit meenutava suhkrususe, aga erineva alkoholisisaldusega jooki, ja jälgisid, millist eelistatakse. Kontrolli mõttes lisati nende kõrvale ka tops tavalise veega. Et vältida konkreetsete topside haaramise harjumust, vahetati igal katsel topside asetust laual. Nii saigi katse üles seatud ja teadlased võisid lasta aied ja loorid magusaid jooke mekutama.

Eksperimendi tulemustest ilmnes vähemasti aiede puhul selgelt kangemate jookide eelistus. Topside juurde pääsedes teadsid nad tõenäoliselt lõhna järgi peaaegu kohe haarata kõige kangema topsi järele ja jõid sealt ka kõige rohkem. Kui see tühjaks sai, üritasid nad oma pikkade sõrmedega topsi põhjast veel viimast kraapida. Looridel tulid alkoholilembus välja mõnevõrra nõrgemalt, kuid nende puhul ilmnes tugevam vastumeelsus puhta vee suhtes.

Kuigi puudub selge teooria selle kohta, miks primaadid alkoholimaiad on, toetavad selle uuringu tulemused Robert Dudley poolt 2004. aastal välja käidud «purjus ahvi» hüpoteesi, mis põhjendab inimeste alkoholilembust evolutsiooniliste eelistega. Esiteks lõhnavad suhkrurikkad käärima läinud puuviljad tugevamalt ja see võimaldab vihmametsas elavatel loomadel neid kiiremini üles leida. Nagu inimestel, aeglustab alkohol ka loomadel ainevahetust ja soosib rasvade ladestumist, mis võib enne vähese toiduga perioode kasuks tulla. Dudley teooria kohaselt võib selline alkoholi eelistamine meie evolutsioonilises ajaloos olla põhjus, miks inimesed alkoholiga liialdama kipuvad.

Populaarne

Tagasi üles