Hiinas algab maailma esimene CRISPR geenitehnoloogia inimkatse

T-rakk

FOTO: UNIVERSITY OF PENNSYLVANIA/NYT

Augustis üritatakse geeni asendamisviisil ravida kopsuvähki. Teadlaste sõnul on see vähiravis väga oluline samm.

Hiina teadlased alustavad peagi esimeste CRISPR-Cas9 geenitehnoloogia inimkatsetega, vahendas teadusajakiri Nature. See on oluline samm edasi, sest ehkki seni on alternatiivset geenitehnoloogiat kasutatud HIV-patsientide raviks, pole CRISPR tehnikaga muudetud geenidega rakke inimestesse vähiravi eesmärgil varem süstitud.

Mis on CRISPR tehnika?

CRISPR on tehnoloogia, mis laseb genoome muuta samal põhimõttel nagu arvutiprogrammis lauseid parandame. Teadlaste ringkonnad peavad seda üheks viimase aja olulisemaks avastuseks kogu teadusmaailmas. Juba praegu on CRISPR tehnikat kasutatud taimede arendamisel ja loomade viiruskindlaks muutmisel. Näiteks sisestas üks teadusrühm malaariasääse genoomi sobivasse kohta ühe mutatsiooni, mis levis kiiresti ja tegi sääse võimetuks kandma malaariaparasiiti. Teises katses õnnestus samal rühmal muuta emased sääsed viljatuks. Sama tehnoloogia inspireeris ka Napsteri asutajat Sean Parkerit asutama 250 miljoni dollarilist heategevusfondi uute vähiravimeetodite otsimiseks.

Põhjalikumalt loe CRISPR-i kohta sellest Postimehe artiklist 

Onkoloog Lu You juhitud teadusrühma katsetesse kaasatakse kopsuvähiga patsiendid, kellele ei ole keemia-või kiiritusravi ega teised meetmed mõjunud. Nii pannakse CRISPR tehnikale suuri lootuseid, sest teisi võimalusi neil inimestel enam ei ole. Katses osaleb kümme inimest ja selle eesmärk on aru saada, kas meetod on inimestele ohutu.

Esmalt eraldatakse patsientide verest immuunsüsteemi jaoks olulised T-rakud, et seal  CRISPR tehnikat kasutades muutuseid teha. Lihtsustatult öeldes üritavad nad kahjutuks teha geeni, mis sisaldab valku PD-1 – see valk takistab organismil vähiga võidelda.

Samal ajal muretsevad aga arstid selle üle, et juba varem on CRISPR katsed näidanud, et geenimuutused võivad toimuda vale koha peal ning et muuta tahetakse just immuunsüsteemiga seotud rakke, võib immuunreaktsioon tekkida ka neis organismiosades, mis vähiga kokku ei puutu. 

 Kuidas CRISPR vähiravi täpselt töötab, loe Nature’i artiklist SIIT.

Populaarne

Tagasi üles
Back