Jupiteri Suur Punane Laik prahvatab kuumusega

Riin Aljas
, teadustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jupiteri Suur Punane Laik
Jupiteri Suur Punane Laik Foto: General/

 Jupiterilt suure punase laiguna paistev orkaan muudab seal atmosfääri erakordselt kuumaks. Avastus aitab lahendada aastakümnetepikkust saladust. 

Hawaiilt, Suurbritanniast ja USAst infrapunase teleskoobiga mõõdetud andmeid kasutades avastasid teadlased, et Suure Punase Laigu temperatuurid küündivad kuni 1500 kraadini. Seda on sadade kraadide võrra rohkem kui mujal Jupiteril. Mõõtmistulemused avaldas ajakiri Nature.

Suure Punase Laigu temperatuur on oluline, sest see aitab lahendada suurte gaasihiiglaste mõistatust, kus planeetide atmosfääri ülemise kihi temperatuurid kujunevad palju kõrgemaks, kui päikeseenergia ära seletada suudaks. Seda enam, et Jupiter ja teised suured gaasilised planeedid on Päikesest väga kaugel. Nüüd pakuvadki teadlased välja mõtte, et ülim kuumus võib tulla hoopiski planeedist endast ning Jupiteri puhul tema Suurest Punasest Laigust.  Uuringu ühe autori, Leicesteri ülikooli dr Tom Stallardi sõnul on see 20-30 aasta jooksul esimene oluline samm kuumuse paremaks mõistmiseks.

Suur Punane Laik 

Jupiteri atmosfääris möllavad hiigelsuured tsüklonid ja antitsüklonid, millest võimsaimad paistavad erivärviliste laikudena. Neist kuulsaim on kunagi ligi kolm maakera mahutanud Suur Punane Laik. Aastate jooksul on aga Jupiter rahunema hakanud, sest Suur Punane Laik ei mölla enam nii kiiresti nagu varem. Kui laigu avastamise ajal 17. sajandil oleks sellesse mahtunud kolm maakera, siis nüüd saaks sinna pista vaid 1,3 Maad. 

Uuringu autorid ei tea veel, miks laigu juures nii kuumaks läheb, samas on neil mitu teooriat. Kuumust võivad põhjustada nn akustilised sündmused nagu näiteks Päikesesüsteemi suurimas tormis tekkivad pikselöögid, mille käigus sündiv energia liigub ülespoole. «Energialaine liigub muudkui ülespoole, kuni see jõuab atmosfääri kõrgustes madalama tihedusega piirkonda ning seal energialaine murdub, nagu merelained rannikule jõudes, sest ta ei suuda enam seda energiat kaasas kanda ja see vallandub üleval atmosfääris,» selgitas dr Stallard BBC-le. 

Analoogiat leiab Maaltki, sest näiteks Andidest väljuvad samuti tormidega lained, mis atmosfäärides kuumust põhjustavad.

Loe Jupiteri Suure Punase Laigu kuumuse kohta täpsemalt siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles