Viis omadust, mille põhjal sääsed saaki valivad

Värske vere jahil juhinduvad sääsed süsihappegaasist.

FOTO: SCANPIX/REUTERS

Suviste õhtute nuhtlused ei ründa sugugi mitte iga võimalikku saaklooma, vaid valivad neid kindlate tunnuste alusel.

Pea igal suvisel istumisel on nii Eestis kui ka mujal üheks lõputuks nuhtluseks õhtul välja ilmuvad vereimejad. Nagu võime kindlad olla, et millalgi õhtu jooksul nad välja ilmuvad, võime olla ka kindlad, et igas seltskonnas on üks inimene, kes neid justkui magnetiga ligi tõmbab samal ajal, kui teised suuresti puremata jäävad. Seletusi, miks see nii on, leidub igasuguseid alates küüslaugu söömisest kuni «magusa vereni». IFLScience.com reastas viis teadusuuringutega tõestatud tingimust, millest kõigi täitmisel sääsed vast ükskõikseks ei jää. Tingimusi on kindlasti teisigi ja meie teadmine sääskede eelistustest veel täiuslikust kaugel, kuid need, kelle puhul kehtivad kõik viis, võiksid enne pikemat matkaõhtut mõelda sääsevõrgu soetamise peale.

  1. Veregrupp. Kui 0-veregrupiga inimesed võivad üldiselt rõõmustada selle üle, et on sobilikud doonorid pea kõigile, siis kahetsusväärselt hõlmab see endas ka lendavaid vereimejaid. Ajakirjas Bio One avaldatud uuringu tulemustes tuli selline seos kõige tugevamini välja võrdluses inimestega, kelle soontes voolab A-grupi veri. Seejuures ei ole aga ka A-grupi inimesed säästetud ja kui sääsk kellegi juba sihile võtnud on, ei loe veregrupp siin enam midagi.
  2. Süsihappegaas. Teatavasti on üheks kõiki loomi ühendavaks tunnuseks hingamine – hapnik sisse ja süsihappegaas välja. Hoolimata oma pea olematust ajumahust on sääsed piisavalt intelligentsed, et osata sedagi reeglipära ära kasutada ja CO2 pahvakute järgi orienteeruda. Märksa suuremat vereimejate tähelepanu pälvivad seetõttu suurema kehaehituse ja ka kopsumahuga inimesed, kes peavad välja hingama ka rohkem CO2.
  3. Piimhape. Lisaks süsihappegaasile otsivad säsed ka teisi maitsva vere tunnuseid. Uuringud on näidanud, et üheks selliseks markeriks on piimhape. Mida rohkem seda naha peale tekib, seda isukamalt sääsed inimesele ka lähenevad. Lisaks kehatemperatuuri tõusule võib piimhappe eelistamine seletada, miks sääsed ründavad tihtipeale inimesi pärast füüsilist treeningut.
  4. Rasedus. Piimhappe eritumine nahale võib seletada ka seda, miks rasedad naised teadaolevalt märksa rohkem söödud saavad. Ühe 2000. aastal ilmunud uuringu järgi on rasedate välja hingava õhu kogus ligi 21 protsenti kõrgem, mis tõstab koheselt ka süsihappegaasi osakaalu nende ümbruses. Lisaks suureneb rasedatel ka naha verevarustus, mistõttu tõuseb naha temperatuur 0,7 kraadi võrra.  Kõik see tõmbab sääski ligi nagu magnetiga.
  5. Õlu. Suvise grilli sõpradele vast halvim uudis - õlu tõmbab sääski ligi. Viiest mõjurist kõige vaieldavama kindlaks tegemisel uurisid teadlased vaid väga väikest, 13 inimesest koosnevat katsegruppi. Pärast 350 milliliitri 5,5 kraadise õlle joomist tõusis sääskede arv katsealuste nahal märkimisväärselt. Samas ei olnud väike valim katse puhul kaugeltki ainsaks kitsaskohaks ja nii tuleb sellesse seosesse suhtuda kerge ettevaatusega.

Populaarne

Tagasi üles