Ülikõrge lahutusvõimega rekonstruktsioon ilmestab võimalust mõista paremini juba ammu manalasse varisenud kunstnike tujusid ja kapriise.
Röntgenkiired paljastasid tuntud maali seest teisegi portree
5. august 2016, 15:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sünkrotroni alla saab pista igasuguseid asju ja ma olen karjääri vältel ka väga mitmesuguseid proove uurinud, kuid pean ütlema, et seekord arvutiekraanile ilmunud pikslite nägemine oli üks selle kõige põnevaid hetki,» vahendas Novaator Daryl Howardi sõnu, kes on peidetud portree kaardistamist eest vedanud Austraalias asuva Victoria osakeste kiirendiga töötav keemik. Howard usub, et on koos kolleegidega kindlaks teinud ülemaalitud naise identiteedi, mis on paljusid kunstiajaloolasi ja asjaarmastajaid paelunud juba 1920. aastatest saadik, mil selle piirjooned hakkasid esimest korda prantsuse kunstniku Edgar Degas’ «Naise portreest» läbi kumama.
Tegu pole esimese korraga, kui klassikute maalide nüüdisaegsete meetoditega uurimine paljastanud nende loomingu kohta midagi uut. Näiteks 2008. aastal paljastas sama tehnika Vincent van Goghi «Rohulaigu» all naise pea.
Kuidas maalide alt teisi maale paljastatakse ning miks kunstnikud üldsegi pilte üle maalivad, loe põhjalikumalt Novaatorist.