Kliimasoojenemine sulatab Gröönimaa jääst välja saladusliku sõjaväebaasi

Aastani 1967 töökorras olnud jäises sõjaväebaasis katsetati erinevate ballistiliste rakettide mandrijää vahelt tulistamise võimalusi ja jälgiti ka Nõukogude armee tegevust Põhja-Jäämerel.

FOTO: Wikipedia.org

Ookeanireostus, riikide- ja põlvkondadevahelised vaidlused – Gröönimaa mandrijääs peidus olev raketibaas näitab kliimamuutustest põhjustatud konfliktide tulevikku.

Kui peaaegu linna suurune jääalune armeerajatis võib näida ennekõike ulme- ja spioonifilmide pärusmaana, siis Gröönimaa mandrijääs peituva Camp Century müstilisus ei seisne mitte füüsikalises võimalikkuses, vaid tegelikus sõjaväelises salastatuses.

Ameerika Ühendriikide sõjavägi rajas väikelinna suuruse Camp Century raketibaasi 1959. aastal. Kogu ettevõtmine oli osa Projekt Jääussist, mille eemärgiks oli uurida mandrijäässe raketibaaside rajamise võimalikkust. Salastatuse huvides anti talle tavalise polaaruurimise jaama välimus. Mingil määral baas seda funktsiooni täitiski ja nii puuriti seal iroonilisel kombel ka kliimauuringute ajaloo esimesed mandrijää proovid. Selle sama jää sees peituvates tunnelites oli aga peidus suur kogus lõhkepäid, diiselkütust, lenduvaid orgaanilisi ühendeid, radioaktiivseid jäätmeid ja ka tavalist aja jooksul kogunevat prügi.

1967. aastal jättis sõjavägi baasi maha lootuses, et jääd tuleb vaid juurde ja nii jääbki see sajanditeks turvaliselt peidetuks. Praegu lisab talvine lumesadu liustikule veel rohkem massi kui suvine sula ära viib, aga hiljutine uuring näitab, et see on peagi muutumas.

Teadus, millega baas oma tekkeloos kaudselt seotud on, hoiatab meid tänapäeval aga selle sama jää sulamise eest. Uuringute kohaselt võib jää sulamise kiirus selles konkreetses asukohas juba 2090. aastaks ületada lume juurde sadamise ja nii hakkab mandrijää aegamööda sulama. Baasi sisu paljastumiseks kuluks pärast seda küll veel ligi sajand, kuid eelnevalt jõuab sulavesi teadlaste hinnangul tõenäoselt läbi jääpragude siiski baasi ja seal säilinud toksilisi aineid ookeani. Sellisel juhul jõuaksid need ained tõenäoselt ka lähedalasuvase lahvanduse – suurde jäävabasse alasse - , mis on koduks paljudele mereimetajatele ja –lindudele.

USA, Taani ega Gröönimaa valitsused ei ole olukorda veel võtnud ette samme ennetavaks baasi puhastamiseks ega soostunud olukorda ka kommenteerima. Kes selliste kahjude eest vastutama peab, ei ole veel selge. Samamoodi ei ole ka teada, kas Taani valitsus teadis omal ajal, mida USA sõjavägi Gröönimaal tegelikult tegi.

Kui USA vastutuse võtmisest keeldub, võib jääst välja sulav baas tekitada konflikti autonoomse Gröönimaa ja selle valitseja Taani vahel. Samas on tegemist pea pool sajandit tagasi tehtud kahjuga, mille puhul võivad tänapäevased poliitikud end välja vabandada vanemate põlvkondade tegude eest mitte vastutamisega. Kliimasoojenemise süvenedes võivad sellised põlvkondade ja riikide vahelised konfliktid muutuda aga aina sagedamaks, hoiatab baasi tulevikku uurinud Kanada liustikuuurija Liam Colgan.

Camp Century jääsulamise uuring avaldati ajakirjas Geophysical Research Letters.

Populaarne

Tagasi üles