Hiina tsivilisatsioonile pani aluse hiiglaslik veeuputus?

Kui geoloogilised andmed peavad paika, tähendab see ka seni müüdiks peetud imperaator Yu ja Xia dünastia olemasolu.

FOTO: Wikipedia.org

«Da Vinci koodi» meenutav geoloogia, arheoloogia ja antropoloogia puzzlepildi kokku panemine näitab, et seni vaid müüdiks peetud veeuputus ja selle taltsutanud Xia dünastia võisid tõesti eksisteerida.

Ühe tänapäeva globaalse suurvõimu Hiina puhul on märkimisväärne, et kuigi 20. sajand tõi sellele iidsele tsivilisatsioonile palju kannatusi ja ränkasid sotsiaalseid ümberkorraldusi, on siiski tegemist kõige vanema pidevalt eksisteerinud tsivilisatsiooniga Maa peal.

Ajaloolased jagavad Hiina ajalugu valitsevate dünastiate järgi. Kuigi vanade kroonikate järgi algas dünastiate vaheldumine muistse Xia dünastiaga, on ajaloolased seni arvanud, et kogu sellele traditsioonile pani aluse tegelikult siiski järgnenud Shangi dünastia. Põhjus lihtne: Xia olemasolu kohta polnud lihtsalt füüsilisi asitõendeid.

Nüüd on aga rahvusvaheline arheoloogidest, antropoloogidest, seismoloogidest ja geoloogidest koosnev grupp teadlasi avaldanud oma pea kümme aastat väldanud uuringu tulemused, mis võivad anda Xia’le veel ligi 3600 aastat pärast oma hääbumist lootust tõsiseltvõetavaks dünastiaks saada.

Ajalooteadust uuendav uuring sai alguse 2007. aastal, kui selle juht Qinglong Wu koos oma geoloogide tiimiga leidsid Kollase jõe Jinshi kuru lähistelt Pekingist 1300 kilomeetrit läänes iidse järvesetete basseini. Otsides selliste setete jõesängi tekkimise põhjuseid jõudsid nad järeldusele, et kunagi pidi maavärina põhjustatud maalihe olema tekitanud jõele omamoodi loodusliku tammi. Vee aegamööda kogunemine põhjustas sellisel juhul mõne aja möödudes tammi hävimise ja suure üleujutuse allavoolu jäävatel aladel.

Laiapõhjalise teadusuuringu alustanud järvesetted Jinshi kuru juures.

FOTO: Xinhua/Xinhua/Sipa USA

Üks mõte viis teiseni ja teadmine üleujutusest tekitas Wu’s kahtluse, kas hiljuti avastatud 25 kilomeetrit allavoolu asuvad Lajia neoliitilised koopad ei võiks olla sellega seotud. Koopad ja nende kunagised asukad on kaetud paksu poolkivistunud muda kihiga, mis osutus laboriproovide tulemusena aga samaks mudaks kui see, mis moodustas Jinshi järvesetted.

Setete sarnasus annab alust arvata, et maalihe, tamm ja üleujutus olid omavahel seotud. «Maavärin ja üleujutus pidid toimuma samal aastal,» on uuringu kaasautor Darryl Granger veendunud.

Kui varem polnud Wu oma avastusi veel Xia dünastiaga seostanud, pani üleujutus tema peas tulukese põlema. Nimelt saigi Xia dünastia legendide järgi alguse imperaator Yu’st, kes teenis endale Hiina traditsioonis olulise Taeva mandaadi, võideldes Kollase jõe üleujutustega.

«Ma ei julgenud oma kahtlustest alguses kellelegi rääkida, kuna kartsin, et mind naerdakse välja,» kirjeldas Wu oma avastusärevust Science’ile. See-eest asus ta vaikselt koguma lisatõendeid ja nende tõlgendamiseks koostööd teiste erialade teadlastega.

Arvutused näitasid, et maalihke tekitatud 200 meetrine takistus oleks peatanud hiiglasliku Kollase jõe voolu kuueks kuni üheksaks kuuks. Tammi murdumisega kaasnenud üleujutust hindavad teadlased potentsiaalselt üheks suuremaks kogu holotseeni jooksul. Lajia koobastest leitud inimjäänuste süsinikdateerimise andmetel võis see toimuda umbes 1900 aastat eKr.

Lajia koobastest leitud inimjäänused.

FOTO: Xinhua/Xinhua/Sipa USA

Selline üleujutus oleks ulatunud koguni tuhande või enama kilomeetri kaugusele ja tekitanud kaose, milles võis tõepoolest sündida uus ja ühtne poliitiline süsteem. Ka legendid kirjeldavad imperaator Yu-d kui kanalite ehitamisega Kollase jõe taltsutajat. Umbes samasse ajajärku jääb ka Hiina üleminek pronksiaega.

Kuigi kõik uuringu osad on ühel või teisel määral oletuslikud, on nende toel üles ehitatud teooria kindlasti midagi uut. «Kui üleujutus aset leidis, on see kinnitus, et ka Xia dünastia oli päriselt olemas,» ütles üks uuringu autoreid David Cohen Taiwani ülikoolist.

Autorid rõhutavad, et Xia olemasolu ei ole veel kindel ja kõik senised teooria osad vajavad veel täpsemat uurimist ja kinnitamist, kuid toovad siiski välja, et nende teoorias on märksa vähem vastuolusid kui paljudes seni välja käidud võimalikes seletustes Xia kohta. Üks uus uurimissuund on selle avastusega igal juhul avatud.

Jinshi kuru, mille lähedusest leitud järvesetted teadlased muistse Xia dünastia jälgi otsima panid.

FOTO: SCANPIX

Populaarne

Tagasi üles