Suvised allergiad võivad muuta aju struktuuri

Allergiad mõjutavad peale immuunsüsteemi ka aju tegevust, näitasid austria teadlased.

FOTO: SCANPIX

Hiirtel läbi viidud katsed näitavad, et peale nohu võib heinaallergia panna mäluga seotud hipokampuse uusi närvirakke tootma.

Grupp Austria teadlasi avaldas hiljuti ajakirjas Frontiers in Cellular Neuroscience artikli, kus kirjeldavad huvitavat hiljuti hiirte peal läbi viidud eksperimenti. Tuleb välja, et lisaks immuunsüsteemile mõjutavad allergilised reaktsioonid ka näiteks aju toimimiselt.

Nimelt ilmnes uuringus teadlastegi suureks üllatuseks, et allergiliste hiirte ajudes hakkas mälu, emotsioonide ja ruumitajuga seotud hipokampus tootma võrreldes kontrollgrupiga märkimisväärselt enam närvirakke ehk neuroneid. Arusaadavalt tõstatab selline tulemus küsimuse, et kuidas on allergiad seotud selle aju piirkonna eri funktsioonidega.

Teine tähelepanek, mille teadlased tegid, puutus aju immuusüsteemi ehk mikrogliia rakke. Kui allergia põhjustajaga kokku puutumine tekitab allergikute kehas tugeva immuunreaktsiooni, siis ajus toimub sootuks vastupidine ja mikrogliia rakud lakkavad toimimast.

«Mikrogliia rakkude deaktiveerumine oli meile väga üllatav tähelepanek, kuna teised uuringud on näidanud, et bakternakkustele reageerib mikrogliia sootuks vastupidiselt,» kommenteeris seda avastust uuringu peamine autor Barbara Klein Salzburgi Paracelsuse ülikoolist.

Tegemist on esimese korraga, kui selline seos teadusuuringutest välja tuleb. Mida kasvanud neuronite arv ja mikrogliia deaktiveerumine mälule, emotsioonitajule ja ruumitajule tähendada võivad, peab selguma juba järgmiste uuringute käigus. Erilist huvi pakub teadlastele, kas tulemustest tulenevalt võib paika pidada, et allergikute ja tavaliste inimeste ajud vananevad erinevalt.

Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel mõjutab heinaallergia 10-30% inimkonnast.

Tagasi üles
Back