Lõuna-Hiinast avastati tõenäoselt esimeste maismaataimede fossiilid

Pekingi ülikooli kujutis võimalikust üleujutatavast tasandikust, kus ürgtaimed võisid kasvada.

FOTO: Zhenzhen Deng

Teadlasi segadusse ajanud «ülespidi» juuri kasvatanud ürgtaimed seletavad Maa esimesi elutekkelisi maastikumuudatusi.

Taimede kohanemine eluks maismaal on üks olulisematest evolutsioonilistest muutustest, mis kogu Maapealse elu arenemise jooksul toimunud on. Sellele eelnevalt oli maismaa kivine ja elutu ja taimede esimene maapinna hõivamine osa protsessist, mis tekitas edasisteks arenguteks vajaliku mullakihi.

Hiina teadlaste avaldatud uuring annab ülevaate ühest sellele protsessile aluse pannud algetapist. Nimelt avastasid Pekingi ülikooli geoloogid Lõuna-Hiina Yunnani provintsist haruldased fossiliseerunud risoomidega läbi kasvanud mullakihid. Analüüsid näitavad, et need pidid moodustuma 410 miljonit aastat tagasi ehk ligi 20 miljonit aastat enne esimeste metsade teket.

FOTO: Jinzhuang Xue

Fossiilide ümber olevad setted annavad aimu sellest, millises keskkonnas need tekkisid. Peentest osakestest moodustunud peen muda viitab muistsetest jõgedest tihti üleujutatavatele tasandikele. Teadaolevalt suutsid fossiile moodustanud Drepanophycus’e nimelised taimed kasvatada vaid mõne sentimeetri pikkuseid juuri, kuid uues leiukohas ulatusid risoomid kohati isegi 15 meetrini. Kuidas sai selline asi võimalik olla?

Vastus muudab meie teadmist esimeste maismaataimede eluviiside kohta. Nimelt on eelajaloolisi taimi uurivad paleobotaanikud seni lähtunud eeldusest, et varased taimed kasvatasid oma juuri samamoodi nagu ka tänapäevased pigem allapoole. Lõuna-Hiinas leitud fossiilide puhul on ainus seletus aga risti vastupidine – pärast iga üleujutust kasvatasid taimed end läbi uute mudasetete, kuhjates iseendasse mineraalset materjali. Niimoodi taime alumised osad surid, kuid ülemised kasvasid uue settematerjali kuhjudes aina edasi.

Uuringut juhtinud Junzhuang Xue sõnul on uuring oluline, kuna see on esimene asitõend sellest, et enne päris mulla teket suutsid mõned taimed toota enda elutegevuseks nii-nimetatud «eelmuldasid». Kuigi tänapäevases mõistes mulda nad ei tootnud, osalesid ülespoole juuri tootvad taimejäänused kindlasti settematerjali stabiliseerimises ja olid nii osa esimesest elutekkelisest maastikumuudatusest Maal.

Populaarne

Tagasi üles