Uus satelliit võib anda Hiinale suure eelise küberspionaažis

Kaur Maran
, teadusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kesk-Mongoolia Gobi kõrbest kosmosesse lennutatud rakett võib tähendada uut ajastust nii kosmosetehnoloogiast, spionaažis, krüpteerimismajanduses kui ka kvantfüüsika uuringutes.
Kesk-Mongoolia Gobi kõrbest kosmosesse lennutatud rakett võib tähendada uut ajastust nii kosmosetehnoloogiast, spionaažis, krüpteerimismajanduses kui ka kvantfüüsika uuringutes. Foto: Xinhua/Xinhua/Sipa USA/Scanpix

Uus tehnoloogia võimaldab füüsiliselt häkkimiskindlat telekommunikatsiooni ja võib luua enda ümber ligi 6,7 miljardi euro suuruse Hiina kontrollitava turu.

Eile Gobi kõrbes kosmodroomilt taevalaotusse lastud satelliit viib Hiina ühe sammu võrra lähemale maailma juhtiva kosmoseriigi ja ka plahvatuslikult areneva kvanttehnoloogia arendaja tiitlile, vahendab Wall Street Journal. Kvantkommunikatsiooni tehnoloogia arendamise taga on mõistagi tõsised äri- ja julgeolekuhuvid.

Nimelt annaks tehnoloogia edukas rakendamine Hiinale küberspionaaži ajastul võimsa relva – häkkimiskindla kommunikatsioonikanali, luues seejuures ka potentsiaalselt pea 6,7 miljardi euro suuruse tundlike andmete edastamise teenuse turu.

Potentsiaalselt rohkete rakendustega satelliidile pandi mõneti tähenduslikult nimeks Micius, andes sellega au Hiina viienda sajandi filosoofile, teadlasele ja «sõjakale patsifistile» Mo Zi-le.

Mõistagi ei ole Hiina sellise tehnoloogia arendamises sugugi üksi. Teadlased üle maailma, nii Euroopast, USAst kui ka Jaapanist on juba aastaid töötanud sarnaste projektide kallal, kuid on pidanud sagedate eelarvekärbete tõttu oma avastuskäigus hoogu maha võtma. Kuigi ei ole teada, kui suurte kulutuste toel Hiina teistele teed näitava satelliidini jõudsid, on üldine teadustöö rahastamine Hiinas tõusnud 1,9 miljardilt 2005. aastal 101 miljardini 2015. aastal.

635 kilo kaaluva satelliidi valmimine Hiina kosmoselaborites.
635 kilo kaaluva satelliidi valmimine Hiina kosmoselaborites. Foto: Xinhua/Xinhua/Sipa USA

Kasvav rahastus on toonud tagasi kodumaale ka mitmed riigist lahkunud ja välismaal hariduse saanud tippteadlasi, nagu näiteks ka Miciuse projektijuht Pan Jianwei. Enne Hiinasse naasmist oli mees Austrias doktoriõppes, kuid tõi sealt nüüd endaga kaasa ka juhendaja Anton Zeilingeri, kes oli teinud Euroopas meeleheitlikke katseid, et saada Euroopa Kosmoseagentuurilt samalaadsete projektide jaoks rahastust. Nüüd töötab ka Zeilinger oma endise juhendatava alluvuses Hiina kosmoseprogrammi heaks.

Kvantmehaanikal põhineva krüpteerimise eelis tavapäase matemaatilistel mudelite ees seisneb asjaolus, et krüpteeritud info hävib niipea kui see on kord loetud. Genfis asuva krüptograafiafirma ID Quantique kaasasutaja Gregoir Ribordy sõnul on see umbes nagu seebimullile sõnumi kirjutamine. «Kui keegi üritab seda poolel teel vastuvõtjani lugeda, hävib see juba esimesel puudutusel,» ütles Ribordy Wall Street Journalile.

Kvantkrüpteeringut on küll võimalik tugevate laseritega «ära petta» ja info varastamine pärast krüpteeringu maha võtmist on samuti jääv probleem, kuid siiski on tegemst täiesti revolutsioonilise tehnoloogiaga.

Uue tehnoloogia testimiseks kavatsevad hiinlased saata Miciuse abil kvantkrüpteeritud sõnumi Pekingist Viini. Kui see õnnestub, võib rääkida juba uue kommunikatsiooniajastu algusest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles