Teadlased murdsid lahti nõukogude biorelva saladuse (2)

Riin Aljas
, teadustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siberi katku spoorid
Siberi katku spoorid Foto: HANDOUT/REUTERS

1979.aastal Sverdlovskis kuni sada inimest tapnud Siberi katku genoomi järjestamine näitab, et nõukogude teadlased ei suutnud tollast nakkust veelgi tapvamaks muuta. 

Mõnikord nimetatakse 1979.aasta Sverdlovski (praegune Jekaterinburg)antraksi ehk Siberi katku puhangut bioloogiliseks Tšornobõliks, sest puhang sai alguse sõjatehasest. Eile avaldatud tulemused näitavad aga kuidas teadlased on suutnud kahe Sverdlovksi inimohvrilt võetud proovi põhjal tollase nakkuse genoomi järjestada.

Mis Sverdlovskis juhtus?

1979. aasta aprillis-mais tekkis Uurali tööstuslinnas Sverdlovskis Siberi katku epideemia, mille tagajärjel suri ametlike teadete järgi vähemalt 64 inimest. Tegelikkuses ulatusid ohvrite numbrid sajani. Nõukogude versiooni kohaselt oli tegemist tavalise Siberi katku puhanguga loomade hulgas ja inimesed nakatusid haigusetekitajaga saastunud lihasaadusi süües, hiljem tehtud analüüsid kinnitasid aga, et nakatunud elasid Sverdlovski rajoonis, kus tuul puhus enamasti naabruses asuva sõjatehase poolt. Tehases toodeti ka siberi katku baktereid.

Siberi katku ravitakse antibiootikumidega, ent paljudel juhtudel kulgeb haigus kiiresti ja antibiootikumiravi võib ebaõnnestuda – siis lõpeb haigus tavaliselt surmaga.

Uuringu üks olulisemaid tulemusi on tõsiasi, et nõukogude biorelvastuse kallal töötanud teadlased ei suutnud antraksi antibiootikumide ja vaktsiinide vastu immuunsemaks muuta. Vastasel juhul olnuks nõukogude sõjarelvad veelgi tapvamad, vahendas ajakiri Science. Ka ei olnud nad Siberi katku baktereid mingil viisil geneetiliselt moondanud. Töö autorid oletavad, et nõukogude teadlased leidsid bakterid loodusest ning üritasid sellest endale relva luua. 

Ekspertide sõnul on uuringust kasu ka juhul, kui bioterroristid peaks kunagi Siberi katkule juurdepääsu saama, sest siis on võimalik tuvastada, kas see pärineb Sverdlovski tehases toodetust. Ametlikult lubas Venemaa 1992.aastal biorelvade loomise lõpetada. 

Mis Siberi katkust hea relva teeb?

Kuigi looduses levinuna ei tapa Siberi katk arvudes palju inimesi, on see siiski võimas biorelv, sest antraksi põhjustavad bakterid tekitavad spoore ja need jäävad maapinda aastakümneteks. Samuti saab neid spoore levitada lõhnatu ja nähtamatu aerosooli kaudu. Kui spoorid inimeste kopsu jõuavad, põhjustavad need infektsiooni, mida tuleb kiiresti antibiootikumidega ravida. Muul juhul lõpeb nakatumine 90% juhul surmaga.

Asi on tõsine, sest kui aerosooli sel viisil näiteks spordiüritusel või kesklinnas rahvamassi lasta, on nakatumine algul nii märkamatu, et paljud inimesed võivad haigestuda enne, kui juhtunule jälile saadakse.

2006.aastal avaldatud uuringus hinnati, et kui Washingtoni linna paisata kilo antraksi spoore, tähendaks see 4000 kuni 50 0000 inimese nakatumist. Kui neile kõigile paari päeva jooksul antibiootikume ei jätkuks või osa mikroobe ravimile ei alluks, sureks tuhandeid inimesi.

Siberi katku on relvana kasutatud ka lähiajaloos, pärast 2001.aasta rünnakut New Yorgi kaksiktornidele, saadeti antraksipulbriga täidetud ümbrikuid mitmele USA poliitikule ja ajakirjanikule. Asi lõppes 22 inimese nakatumise ja viie inimese surmaga.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles