Ka vastsündinute nutmises on oma «emakeel»

Vastsündinute lalina ja nutu toon sõltuvad nende ema keelest. Uuringu tulemused näitavad, et peamiseks faktoriks on emakeele tonaalsus.

FOTO: SCANPIX/REUTERS

Imikute kaeblemine on küll rahvusvaheline kõigile mõistetav keel, kuid saksa ja hiina teadlaste uuringust selgub, et ka see varieerub sõltuvalt ema keelest.

Peamiseks mõjutajaks näib olevat emakeele tonaalsus. See tähendab, et üks ja see sama häälik võib erineva häälduse või tooni kasutamisel  tähendada sootuks vastupidiseid asju. Enamusele euroopa keeltele täiesti võõra häälte loogika tõttu on sellised keeled on meile ebatavalise kõlaga ja enamasti ka väga rasked omandada.

Kes on kunagi üritanud õppida hiina või tai keelt teavad, mida see tähendab. Näiteks mandariini hiina keeles on olemas neli iseloomulikku tonaalsuse vormi, millega võib iga silpi erinevalt hääldada. Veelgi «hullem» on tonaalsus aga Kamerunis elava Lamnso rahva keeles, kelle keeles on toone kokku kaheksa ja neidki saab veel omavahel varieerida.

Keele mõju imikutele on ammu uuritud, samuti on erinevad uuringud näidanud ka muusika ja inimhääle mõju veel emaüsas arenevale lootele. Grupp saksa ja hiina teadlasi võttis uurimise alla 55 hiina ja 21 lamnso keelte keskkonnas kasvavad imikut, et teha kindlaks, kas ema keele mõju väljendub ka laste nutmises. Tuleb välja, et erinevused on märkimisväärsed.

«Tonaalseid keeli rääkivate emade laste nutus on palju rohkem meloodilist varieeruvust kui näiteks saksa vastsündinutel,» ütles uuringus osalenud professor Kathleen Wermke Würzburgi ülikoolist. «Nende nutt kõlab isegi rohke loitsumise moodi.»

See tõdemus toetab teooriat, mille kohaselt algab keelteoskuse arenemine mitte esimeste sõnade õppimisega, vaid juba lootena ema keelekasutuse mõjul.

Samas näitas uuring ka «imikute keelte» kultuuride ja elukeskkondade – Kameruni mägikülad erinevad Pekingist nagu Vilsandi New Yorkist - vahelist sarnasust. Võrreldes mittetonaalse saksa keele keskkonnas arenevate imikutega olid uuritud imikud siiski väga sarnased. Kuigi on selge, et imikud omandavad vähese vaevaga ükskõik millise keele, soovivad teadlased edaspidi uurida ka geneetiliste mõjutuste võimalikkust.

Sellised uuringud võivad seletada erinevate arenguhäirete teket vastsündinutes.

Uuringud avaldati ajakirjades Journal of Voice ja Speech, Language and Hearing.

Populaarne

Tagasi üles