Video: Päikesesüsteemi naabruskonnast avastati Maa-sarnane planeet

Kunstniku kujutis sellest, kuidas Centauri B välja näha võiks.

FOTO: Scanpix/AFP

Avastatud planeet on piisavalt lähedal, et saata sinna kosmosesond. Nii lähedal võimaliku kosmilise elu leidmisele ei ole inimkond kunagi varem olnud.

Värskes Nature’s avaldatud artikkel peaks olema kõigi ulmefilmide ja –romaanide fännide jaoks tõeline unistuste täitumine - Päikesele kõige lähema tähe Proxima Centauri tähesüsteemist leiti potentsiaalselt eluks kõlbulik Maalaadne planeet. Erinevalt paljudest senistest «Maa 2.0» lootustest on hetkel Proxima B nime kandev planeet meile nii lähedal, et põhimõtteliselt peaksime saama sinna saata ka uurimisaluseid.

«Nüüd hakkab elu otsimine pihta,» kommenteeris Nature’le tulemust planeedi avastajate gruppi juhtinud Guillem Anglada-Escudé Queen Mary ülikoolist Londonis.

Miks aga annab Proxima B teadlastele nii suurt lootust elu leidmiseks? Põhjuseid on nii mitmeidki. Nimelt on planeet Maast ligi 1,3 korda suurema massiga, seega tegelikult küllaltki sarnase suurusega. Kuigi ta on Proxima Centaurile väga lähedal ja teeb täisringi ümber oma kodutähe vaid 11,2 päevaga, on punaste kääbuste klassi kuuluv täht meie Päikesest nii palju jahedam, et planeedi temperatuur peaks olema Maaga küllaltki sarnane. Nii võiks planeedil leiduda vedelat vettki.

Pikad kahtlused

«Kui peaksin välja käima ideaalse tähe ümber tiirleva ideaalse planeedi, siis oleks see täpselt selline. See on ülipõnev!,» ütles Columbia ülikooli astronoom David Kippnig Nature'le.

Proxima Centauri, mille ümber avastatud planeet tiirleb, asub Maast ligi 1,3 parseki ehk 4,24 valgusaasta kaugusel ja ühtki täpset pilti avastatud planeedist mõistagi ei ole. Esimesed viited tema olemasolule ilmnesid aga juba aastaid tagasi. Nimelt mõjutavad kõik planeedid oma gravitatsiooniga vähesel määral ka tähte, mille ümber tiirlevad. Tekkiv tähe võnkumine paistab aga maale vaevumärgatava «tuksumisena» ja kerge värvi varieerumisena. 2000. aastal teatasidki teadlased Proxima Centauri «tuksumisest».

Kuna samalaadseid «tukseid» võivad põhjustada ka tähe enda loomulikud füüsilised protsessid, ei saanud keegi selliste andmete põhjal aga kinnitada, et tegemist on tõepoolest planeedi mõjuga.

Käesoleva aasta jaanuaris said Anglada-Escudé ja kolleegid aga lõpuks võimaluse oletatava planeedi eksistents kindlaks teha. Tšiilis asuv Euroopa kosmoseagentuuri lõunaobservatoorium andis neile loa jälgida planeeti kuni 31. märtsini, iga öö 20 minutit. Esimese kümne ööga oli asi aga juba selge.

Euroopa Lõunaobservatoorium Tšiilis, mille teleskoopide abiga viidi läbi planeedi avastuseni viinud uuringud.

FOTO: HANDOUT/REUTERS

Maavälise elu otsingud

Kuigi asukoha poolest oma tähesüsteemis peaks Proxima B’l tõepoolest leiduma vedelat vett, võivad muud asjaolud lootuse seal elu leida siiski nurjata. Nimelt on võimalik, et tema pöörlemine erineb Maa omast nii, et üks planeedi külg on pidevalt tähe poole ja kõrbeb, teine aga pidevalt jääs. Punased kääbused on ka märksa aktiivsemad kui meie Päike, mistõttu on võimalik, et täht pritsib vahel planeedi pihta elu hävitavaid röntgenkiiri, prootoneid ja muud. Lisaks ei tea me veel, kas planeedil on atmosfäärigi. Isegi kui on, ei pruugi seegi olla elutegevust soosiv.

Kuigi kolmest tähest koosneva Alpha Centauri tähtedesüsteemi tähtede ümber on ennegi arvatud leidvat Maa-sarnaseid tähti, mis on hiljem aga ümber lükatud, on teadlased seekordses avastuses mõnevõrra kindlamad. Andmed on lihtsalt sidusamad ja tugevamad.

Juhul, kui Centauri B edasised uuringud seniseid kahtlusi kinnitavad, võib temast saada esimene Maa tüüpi planeet, millele me ka kosmosesondi saata jõuame. Kui valgusel kulub planeedilt meieni jõudmiseks 4,24 aastat, siis hiljuti välja arendatud lasermootoritega kosmosesondid võiksid sama vahemaa läbida ligikaudu 20 aastaga. Sellise kosmosemissiooni täitumisega jõuaksime võimalikule kosmilisele elule lähemale kui kunagi varem.

Vaata ka Nature'i planeeti tutvustavat videot:

Populaarne

Tagasi üles