Teadlasi alguses segadusse ajanud vulkaanilised kivimid viitavad kõigist teadaolevatest vulkaanipursetest võimsamale maakoore plahvatusele miljoneid aastaid tagasi.
Muistne vulkaan paiskas kivipuru ühest Austraalia otsast teise
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
29. august 2016, 18:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vulkaanil võib olla metsik jõud. Umbes 100 miljonit aastat tagasi palistas Austraali idarannikut rida suuri vulkaane, mis purskasid nõnda tugevasti, et liivaterasuurune kivipuru paiskus tervelt 2300 kilomeetri kaugusele Austraalia läänerannikule.
Asjale said jälile Lääne-Austraalias Perthis asuva Curtini ülikooli teadlased eesotsas Milo Barhamiga, kui puurisid maapinda inimtühjal Nullarbori tasandikul ja avastasid puurmaterjalist liivaterasuuruseid tsirkoonikristalle, mille sarnaseid selles piirkonnas mujal ei leidu ja mis ei seostu ka piirkonna geoloogilise olemusega, kuid teisalt sarnanevad leitud kristallid Austraalia kirderannikul Whitsundaysi piirkonnas leiduvate vulkaaniliste kivimitega nii vanuse kui ka geokeemilise koostise poolest.
Bahram ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Geology, et mingit muud idarannikupärast nad puurimisel ei leidnud. Ainus seletus on, et kõigist mõõdetud pursetest kümneid või isegi sadu kordi võimsam vulkaan pidi need sinna paiskama teiselt poolt kontinenti.
Loe lähemalt ERR Novaatorist.