Uuring: inimaju kasvades suurenes ka tema verejanulisus

Näide uuritud koljudest. Vasakult paremale: Australopithecus afarensis, Homo habilis, Homo ergaster, Homo erectus ja Homo neanderthalensis.

FOTO: Roger Seymour, Lõuna-Austraalia Muuseum

Kui hiljuti lükati ümber teooria, mille kohaselt põhjustasid inimese mõtlemise arengut muutused aju struktuuris, siis uus uuring näitab aju veretarbe pidevat kasvu.

Kui augusti alguses avaldatud uuringus näidati veenvalt, et inimese aju struktuur on võrreldes enamuse teiste inimahvidega äravahetamiseni sarnane ja erinevus seisneb vaid suuruses, siis värskelt ajakirjas Briti Kuningliku Teaduste Akadeemia ajakirjas Open Science ilmunud artiklis juhitakse tähelepanu aju kasvamisega kaasnenud anatoomilistele muutustele.

Nimelt teatavad Austraalia ja Lõuna Aafrika Vabariigi teadlased oma uuringus, et muutus ei olnud siiski vaid aju suuruses, aga ka sellega kaasnevates füsioloogilistes süsteemides, ennekõike ajuverevarustuses. Mida suurem aju on, seda kulukam on ta kehale energiliselt. Energi saab ajju jõuda aga vaid veresooni pidi.

Oma uuringus mõõtsid teadlased auke mitmete inimese eellaste koljudes, et hinnata ajju voolava vere hulka. Verevool andis aga aimu abstraktse mõtlemise võimekuse kasvust.

«Aju suurus kasvas meie jälgitud aja jooksul ligi 350 protsenti, aga verevarustus samal ajal koguni 600 protsenti,» ütles projekti juhtinud emeriitprofessor Roger Seymour Adelaide’i Ülikoolist. «Meie hinnangul võib see olla seotud keerukat mõtlemist ja õppimist võimaldavate närvirakkude vaheliste ühenduste energeetiliste vajaduste rahuldamisega. Niivõrd intelligentne aju vajab pidevat hapniku- ja toitainerikka vere  juurdevoolu.»

Kuna veri peab ajju jõudma läbi kolju, on ka jälgitud avaused suurepärane ajuverevarustuse mõõdik. Järjestades inimese eellasi alates austrolopiteekusest nüüdisinimeseni said teadlased veenvalt ajuverevarustuse suurenemist näitava aegrea. Selline meetod avaldab meile palju sellist, millest teadlased varem vaid unistada võisid.

«Varem arvati, et ajutegevuse aktiivsus läks koos meie eellastega hauda,» ütles uuringu kaasautor Dr Edward Snelling Witwatersrandi ülikoolist.

Populaarne

Tagasi üles