Õhusaaste reostab magnetosakestega ka meie aju

Ummik Tallinna kesklinnas.

FOTO: Liis Treimann

Kui vahel tunnete tiheda liikluse sees vaarudes, et heitgaasid pähe hakkavad, siis ei pruugigi see tõest kuigi kaugel olla.

Rauaosakeste olemasolu meie ajus tõestati juba ammu, kuid seni pidasid teadlased kõige tõenäosemaks, et need kõik on sinna jõudnud toidust. Osakeste ja nende struktuuri lähemal uurimisel on aga saanud selgeks, et tegelikult on suurem osa neist jõudnud meie ajju hoopiski õhusaastest, nagu näiteks autode heitgaasidest ja kivisöe põletamisest.

Rauda esineb inimkehas mitmetes täiesti ohututes bioloogilistes ühendites. Tuntuimaks näiteks on siin vast punastes verelibledes hapnikku transportiv hemoglobiini valk. Musta rauamaagina tuntud oksiid magnetiit (Fe3O4) on meie kehas aga täiesti võõras. Tegemist on keemiliselt väga aktiivse ja magnetilise ühendiga, mida on seostatud lisaks kõigele muule ka näiteks Alzheimeri tõvega.

Õhusaastest pärineva magnetiidi ajju jõudmine sai kinnitust Lancasteri Ülikooli teadlaste uuringus. Barbara Maher ja kolleegid võtsid laboris uurimise alla 37 Mancesteris või Mexico City’s elavat inimest. Magnetiidi olemasolu tehti kindlaks ajukoe magnetilisuse määramisega.

Magnetilisus ise ei tähenda veel aga koheselt heitgaaside jääke. Edasi uurisid teadlased leitud osakesi juba elektronmikroskoobi all ja see tõi ka üllatava avastuse. Nimelt oli ajudes kaht tüüpi magnetiiti: ümarat ja kristallilist, kusjuures esimest oli kudedes ligi sada korda enam kui teist.

Magnetiidi kristalliline vorm on suure tõenäosusega looduslikku päritolu ja võib teoreetiliselt pärineda ka keha rauda sisaldavatest rakkudest. Ümarad vormid tekivad aga vaid raua kõrgetel temperatuuridel sulamise käigus ja keha suhteliselt jahedas keskkonnas ei ole sellise magnetiidi tekkimine sisuliselt võimalik.

Võimalik seos Alzheimeri tõvega

Uurimust juhtinud Barbara Maheri kinnitusel on see juba veenev kinnitus sellele, et ajus leitud magnetiit peab pärinema saastest. «Rauda leidub nii jääkainetena kütuses kui ka sisepõlemismootorites. Tänaval käies hingate te seda paratamatult sisse. Kuidas saaks olla võimalik, et need osakesed ei jõua meie süsteemi?»

Et osakesed on pisemad kui 200 nanomeetrit, on teadlaste sõnul tõenäoline, et need on nina lõhnaorganitest ajuni jõudnud mööda närvisüsteemi.

Lisaks magnetiidile leiti ajudest ka teisi inimkehas haruldasi, ent masinaehituses levinud elemente nagu näiteks plaatinat.

Varasemad laboritingimustes kasvatatud rakukultuuride peal läbi viidud katsed on näidanud raudoksiidide osalust Alzheimeri tõvega seostatavate valgustruktuuride moodustumises. Lisaks on välja käidud, et magnetiit soodustab ka rakke kahjustavate vabade radikaalide teket.

Populatsiooniuuringutest on ka teada vananedes kasvab tiheda liiklusega autoteede ääres elavate inimeste tõenäosus haigestuda vaimsetesse haigustesse.

Populaarne

Tagasi üles