Euroopa Kosmoseagentuuri juht: Eestil on kosmoseavastusse palju panustada

15.09.2016. Tallinn. ESA peadirektor Jan Wörner. FOTO: EERO VABAMÄGI/POSTIMEES

FOTO: Eero Vabamaegi/PM/SCANPIX BALTICS

Kosmosetehnoloogia muutub järjest odavamaks ja efektiivsemaks. Riigi, kosmoseagentuuri ega firma suurus ei näita siinkohal võimete ja kompetentsi kohta midagi. Iga investeeritud euro toob uute tehnoloogiate ja võimalustega lihtsalt kuus korda sama palju tagasi. Selliste sõnumitega külastas neljapäeval kosmoseriik Eestit Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) peadirektor Johann-Dietrich Wörner, lühemalt Jan Wörner.

Tellijale

- Oma täna (neljapäeval – toim) TTÜs peetud loengus rääkisite näiteks õnnetusest, mis juhtus SpaceXi süstiku ujuvplatormile maandumisel, ja mida Saksa meedias kujutati kui läbikukkumist, USAs aga kui väikest viperust suure avastuse teel ning millest SpaceXi juht Elon Musk säutsus kui põnevast sammust teel kosmosesse. Selle näite taustal, kas ütleksite, et Euroopas on puudu teatud kosmoseavastamise uljusest?

Tõepoolest, nii on. Oleme Euroopas liiga tõsised ja riskikartlikud. Vahel lihtsalt peab riskima, kuigi mõistagi mitte inimelusid ohustades. Teatud riskimine ja ohtude trotsimine on inimeste elutegevusega ju alati kaasnenud, see on meie loomuses. Muudmoodi ei ole arenemine ja avastuste tegemine võimalik. Millegipärast ei ole meil Euroopas enam seda avastamisrõõmu, millega me kunagi maailma kaardistasime, ja ma kardan, et see võib osutuda probleemiks.

- Milline ESA missioon on teie hinnangul kõige riskantsem?

Kõik meie missioonid on riskantsed. Üritame enne iga missiooni starti riske tehniliste meetoditega võimalikult nulli lähedale viia, kohati isegi liiga palju. Samas päris null-risk ei ole muidugi kunagi võimalik.

Peagi maandub Marsil näiteks ExoMars 1 uurimisalus, mis on väga riskantne ettevõtmine. Seejärel tuleb ExoMars 2 – täiesti uut tüüpi Marsi-kulgur, kus võib samuti palju valesti minna, aga me peame sellistes asjades pidevalt piire nihutama, katsetama ja kohati ka riske võtma.

- Olete tänase päeva jooksul kohtunud nii poliitikute kui ärimeestega. Milliste praktiliste kokkulepeteni jõudsite?

Allkirjastasime kokkuleppe, et Eesti kosmoseteadlased saavad hakata käima ESAs praktikal. Jutt on inimestest, kellel on teaduskraad juba olemas, kuid kes soovivad ennast näiteks järeldoktori tasemel edasi arendada ja õppida, millega Euroopa Kosmoseagentuur tegeleb. Esialgu pakume aastaseid praktikavõimalusi, aga on ka täiesti võimalik seda veel aasta jagu pikendada. Ma tahan rõhutada, et see ei oleks ajude väljavool, vaid võimalus tulla, näha maailmatasemel kosmoseteadust ja -arendust, õppida ning kogutud teadmised hiljem kodumaale tagasi tuua.

- Eesti liitus ESAga veidi vähem kui kaks aastat tagasi, peagi peaks meil avatama ka kosmosevaldkonna inkubatsioonikeskus. Millised on teie ootused Eesti osalusele ESAs?

Ma loodan – ja see on mingil määral juba ka reaalsus – , et Eesti toetab ESAd niinimetatud «Euroopa ühendatud kosmose» (United Space in Europe – K. M.) arendamisel. See tähendab, et paneme üle Euroopa kokku erinevad ettevõtted ja institutsioonid avalikust ja erasektorist. Kosmoses võib väikestest riikidest nagu Eesti tulla suuri ideid. Peagi on Eesti Euroopa Liidu eesistuja ja selles rollis on teil täita väga oluline ülesanne – tuua kokku ESA ja Euroopa Komisjon, kes peaksid koos otsustama, kuidas Euroopa maksumaksjate raha õigesti kasutada.

Populaarne

Tagasi üles