Maaülikooli metsateadlase eestvedamisel ilmus mahukas uurimus mändide haigusest

FOTO: Eesti Maaülikool

Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsateadlase ja -patoloogi Rein Drenkhani eestvedamisel ning viie maailmajao 66 erineva autori ja 33 riigi osalusel valmis mahukas uuring taimeperekond männi ohtlikust okkahaigusest punavöötaudist. 

«Haigust tekitavad kaks lähedast sõsarliiki Dothistroma septosporum ja Dothistroma pini ning neid on võimalik eristada vaid DNA-põhiselt,» ütles Eesti Maaülikooli dotsent Rein Drenhan. «Uuringu ühe tulemusena selgus, et punavöötaudi on määratud 76 erinevas riigis kogu maailmas, kusjuures D. septosporum on oluliselt laiema levikuga (44 riiki) kui sõsarliik D. pini (vaid 13 riiki).»

Haigust on tuvastatud kokku 109 männiliste sugukonda kuuluvalt liigilt, sealhulgas on haigust leitud 95 männi liigilt. Veel nakatab punavöötaud nulu, seedri, lehise, kuuse ja ebatsuuga liike, kuid senini olulist kahju tekitamata. Euroopa riikidest kogutud info põhjal selgus, et kõige enam kahjustab punavöötaud musta mändi (Pinus nigra) ja selle alamliike ning mägimändi (P. mugo), alles kolmandana harilikku mändi (P. sylvestris).

«Olulisima tulemusena selgus, et 20 männiliiki on haigusele väga vastuvõtlikud, mis ühtlasi annab selge sõnumi metsamajandajatele ja linnahaljastuse planeerijatele nende puuliikide kasutamise sobivuse kohta, eriti puuliigi kasutamisest väljaspool tema looduslikku areaali.»

Eraldi väärib märkimist uuringu käigus kogutud punavöötaudi leide koondav andmebaas ja interaktiivne kaardilahendus, mis on oluline alus järgnevateks sarnasteks uuringuteks.

Populaarne

Tagasi üles