Uuring: suitsetamise kahjud püsivad DNAs ka 30 aastat pärast mahajätmist

Suitsetamise jäljed püsivad DNAs kauem kui kulub koni lagunemiseks.

FOTO: LISI NIESNER/REUTERS

Isegi aastakümneid pärast viimase sigareti tõmbamist erineb suitsetajate DNA mittesuitsetajate omast.

Suitsetamine mõjutab nimelt DNA metüleerimist – protsessi, mille abil rakud geenide aktiivsust reguleerivad. Tulemused avaldati ajakirjas Circulation: Cardiovasular Genetics.

 «Tulemused on olulised, kuna geenide avaldumist reguleeriva mehhanismina mõjutab metüleerimine seda, millised geenid parajasti sisse lülituvad ja millised mitte. [Selle mehhanismi tundmisel] võib olla aga olulisi mõjusid suitsetamisega seotud haiguste ravis,» kommenteeris tulemusi uuringu kaasautor Stephanie J. London. «Samamoodi on ka oluline avastus, et isegi kui inimene on suitsetamise maha jätnud, jäävad jäljed sellest ikkagi tema DNAsse.»

Selline tähelepanek toetab ka varasemaid avastusi, mille järgi püsib endistel suitsetajatel kõrge suitsetamisega seotud haiguste risk ka pikka aega pärast mahajätmist. Kuigi selliste mehhanismide püsimine ei ole veel kuigi hästi uuritud, näitavad mitmed varasemad uuringud, et DNA metüleerimisel võib siin olla oluline roll.

Antud uuringu raames viisid teadlased läbi DNA metülatsiooni metaanalüüsi 16 000 patsienti katvatest varasematest uuringutest. Kõige vanemad proovid pärinesid aastast 1971. Võrreldi aktiivseid ja endisi suitsetajaid ning kontrollgrupina mitte kunagi harjumuslikult suitsetanud inimesi.

Avastati, et:

  • Suitsetamisega seotud metüleeritud DNA järjestusi leiti enam kui 7000 geenis, mis teeb kokku pea kolmandiku teadaolevatest inimgeenidest.
  • Pärast suitsetamise maha jätmist taastus vastsete mitte-suitsetajate DNA metüleerituse tase viie aasta jooksul.
  • Mõnedes järjestustes püsis metüleeritus isegi 30 aastat pärast mahajätmist.
  • Statistiliselt kõige olulisemad metülatsiooni asukohad olid seotud erinevate sigarettide suitsetamisega seostatavate haiguste – näiteks südamelihaskonna haigused ja teatud vähitüübid - geenidega.

Autorite sõnul võivad leitud geenijärjestused olla just need, mis põhjustavad ka endistes suitsetajates kõrgendatud haigusriski. Sellisel juhul saaks selliseid järjestusi kasutada suitsetamise ja vastavate haiguste biomarkerina, edasiste uuringute toel võib aga loota ka uute ravivõtete arendamisele.

Populaarne

Tagasi üles