Uuring: kassid vallutasid maailma kahe lainena ja seilasid koos viikingitega

FOTO: SCANPIX

Maailma esimene kasside kodustamise uuring kaardistas muistsete kasside DNAd Lähis-Idast ja Egiptusest. Tulemused annavad ülevaate loomade levimisest üle maailma.

Septembri keskel Oxfordi Ülikooli biomolekulaarse arheoloogia konverentsil tutvustatud uuringus sekveneeriti enam kui 200 vahemikus 13000 eKr kuni 18. sajandini elanud kasside DNAd. Kui tänapäeval on kassid nagu kulutuli võtnud üle internetikultuuri, siis uuringu tulemused näitavad, et juba tuhandeid aastaid tagasi levisid nad samamoodi muistses Euraasias ja Aafrikas, saates igal sammul tollaseid talupidaaid, meresõitjaid ja isegi viikingeid.

Kui tänapäeval teatakse ajaloost ennekõike Egiptuse pooljumala staatuses mumifitseeritud kasse, siis tegelikult on kassid olemas ka Põhjala mütoloogias. Näiteks olid kassid armastuse jumalanna Freja tõlla vedajad. Kui piksejumal Thor hiidude kantsi Utgardi külastas, tüssati teda kassi tõstmise võistlusega, kus kassiks oli maskeeritud hoopis hiigelmadu, keda Thor tõsta ei jaksanud.

Teadlased kinnitavad, et kassid olid kaasas ka viikingite ülemerereisidel, kus neid hinnati lisaks lemmikutena mõistagi ka hiirepüüdjatena.

Suuremahuline DNA-uuring näitab aga enamatki. Nimelt näib, et kasside populatsioonid on kasvanud kahe suure lainena. Esimesena levisid Lähis-Ida metsikud Vahemere idaranniku farmerite seas. Tõenäoselt liikusid kassid tookord koos saakloomade hiirtega, kes nägid põllumajanduses tekkivates ülejääkides söögivõimalust. Kassides efektiivsete kahjuritõrjujate nägemise tagajärjel asusid inimesed kasse kodustama.

Teine ja märksa suurem «suur kasside ränne» toimus tuhandeid aastaid hiljem, ligikaudu 4. sajandil pKr, kui kassid levisid kõikjale üle Euraasia ja Aafrika. See levimislaine on tõenäoselt seotud merekaubanduse arenemisega, kus kasse võetigi reisidele kaasa kui hiirepüüdjaid.

«[Uuringus] on mingeid huvitavaid tähelepanekuid,» ütles Harvardi Ülikooli populatsioonigeneetik Pontus Skoglund Nature’le. «Ma ei teadnud isegi näiteks seda, et viikingid kasse pidasid.»

Populaarne

Tagasi üles