Kaisuloomahaigla ootab külla ravi vajavaid mänguloomi

Kaisuloomahaiglas õpetatakse lastele arstiteadust läbi kaisuloomade ravitsemise.

FOTO: Teaduskeskus AHHAA

Teadlaste Öö Festivali raames toimuv kaisuloomahaigla aitab lastel arstihirmust üle saada nende enda lemmiku abiga. Sündmus toimub festivali raames tänavu teist aastat järjest.

Kaisuloomahaigla on sündmus, mille eesmärk on vähendada laste hirmu haiglate ja seal töötavate arstide ning õdede ees. Haigla raames tehakse koostööd Tartu ülikooli kliinikumi lastekliinikuga, kus eraldatakse ruum kaisuloomahaigla arstikabineti loomiseks.

Kaisuloomahaiglat külastades saavad lapsed kirjeldada enda kaisulooma tervisemuret ja üheskoos Tartu ülikooli arstitudengitega nuputatakse välja mänguloomale parim ravi. Suurem osa lemmikutest ilma nähtava ravimistunnuseta haiglast ei lahku.

Sündmuse peakorraldaja Anu Saarva sõnul saavad lapsed teha arsti külastamise mänguliselt läbi, mis loodetavasti välistab järgmine kord ise arsti juurde minnes hirmu- ja kartustunde.

«Meil ei ole mitte mingisugust vanusepiirangut. Meid külastas eelmisel aastal ka väga mitu täiskasvanut, kelle kaisuloom vajas tohterdamist,» ütles peakorraldaja.

Saarva sõnul oli sündmus eelmisel aastal väga menukas ning selle läbiviimine oli korraldajatele tõeline süst positiivsust.

«Tol päeval oli täiesti võimatu oma head tuju peita. Kogu korraldajate tiimil oli naeratus terve päeva vältel kõrvuni. Positiivsete emotsioonide eest peab tänama lapsi, nende siirast ja vahetut suhtlemist ning ülimalt armsaid lugude kirjeldusi,» lisas Saarva.

Eelmisel aastal kirjeldati haigusloona muuhulgas näiteks seda, kuidas kaisuloom kümnendalt korruselt alla kukkudes ainsa vigastusena väikese sõrme murdis või kuidas ta külmkapi otsa küpsisepurgi järele ronides kukkus ning vigastada sai.

«Ühel kaisuloomahaiglat külastanud kaisukarul oli süda seisma jäänud – koheselt algas suur ringi tormamine ja kaisulooma elu päästmine,» rääkis Saarva. «Kõige rohkem hinge läksid need lood, kus lapsed oma lühikese elu jooksul läbi elatud nukraid sündmuseid läbi kaisulooma esitlesid. Kaisuloomahaigla annab lastele võimaluse ennast vabalt väljendada ja näha, et neid hirmutava haiguse puhul on arstidel sageli võimalik neid aidata.»

Hammastest käed-külge-meetodil

Sel aastal on osalejatel võimalik kaisuloomahaiglat külastades sisse astuda ka hambaarstikabinetti. Selleks plaanitakse luua kaks registratuuri, millest ühe kaudu on võimalik külastada haiglat ja teise kaudu hambaarsti.

«Paljud lapsed kardavad arsti juurde minekut, aga mitmete jaoks võib veelgi hirmutavam kogemus olla just hambaarsti külastus. Hambaarsti tegevus ei ole nii nähtav ning töövahendid võivad laste jaoks esmapilgul hirmsad tunduda,» sõnas Saarva. «Loodamegi, et nähes kõrvalt, mida need hambaarstid meie suudes teevad, suudame seda hirmu vähendada.»

Kabinetti külastades ei pea ükski laps kartma ise hambaarstitooli istumist, sest Suukooli arstide poolt kaasa võetud hammastega käpiknukkude peal on hoopis lastel endal võimalik hambaarstitööd katsetada. Külastajad saavad puurida käpiknukkude hammastesse auke ja proovida neid seejärel ise parandada.

Hambaarst Anastassia Kuldmaa sõnul on laste hammaste olukord kehv, mistõttu peaksid lapsevanemad julgustama lapsi hambaarsti külastama ning näitama ka ise eeskuju.

Eelmisel aastal külastas kaisuloomahaiglat ligikaudu 300-350 huvilist. Saarva soovitab lapsevanematel vajadusel lapsi haigusloo väljamõtlemisel suunata nende olukordade jutustamisele, mis lastele kõige hirmutavamad tunduvad. Nii saab kaisuloomahaiglat külastades näidata, et kardetud protseduur ei olegi tegelikult nii hirmus kui esmapilgul tunduda võib.

Populaarne

Tagasi üles