Uuring: vähemalt osaliselt on inimesed loomult vägivaldsed

Pilt on illustreeriv

FOTO: PAT SULLIVAN/AP

Nelja miljonit surmajuhtumit analüüsinud uuring näitas, et inimene päris vägivaldsuse oma esivanematelt. 

Miks inimesed üksteist tapavad? Sellele küsimusele otsivad teadlased ja filosoofid vastust juba viimased kaks tuhat aastat ning üllataval kombel pole sellele selget vastust siiani. Vahel lähtutakse inimloomu selgitamisel kuulsa 17. sajandi filosoofi Thomas Hobbesi teooriast, mille sisu on kõigi sõda kõigi vastu ning tõdemus, et vägivaldsus on inimloomusele omane.

Teisalt leiavad Hobbesi vastased, et inimese vägivaldsust kujundab hoopiski teda ümbritsev keskkond ning 18. sajandil väitiski prantsuse filosoof Jean-Jacques Rousseau oma kuulsas teoorias, et puhast inimloomu rikub ühiskond, mitte vastupidi.

Eile ajakirjas Nature avaldatud Hispaania teadlaste uuring hoiab aga veidikene Hobbesi poole, sest seal avaldatud tulemuste kohaselt on vägivald meil vähemalt osaliselt veres. Asja välja selgitamiseks kogusid teadlased andmeid üle nelja miljoni surmajuhtumi kohta, mille hulka kuulusid rohkem kui tuhande erineva imetajaliigi andmed, nende seas 600 inimliiki kiviajast kuni praeguste aastateni. Uuringu valim peegeldas ligikaudu 80% kõigist imetajatest.

Sealjuures vaatles uurimisrühm eraldi neid surmasid, mille taga seisis oma liigikaaslase vägivald ning analüüsis kuivõrd vägivalla-ja surmamustrid sama päritolu imetajate liikide puhul sarnanesid. 

Tulemused näitasid, et kõikidest imetajate surmajuhtumitest moodustasid oma liigikaaslase käe läbi surma saanud juhud 0,3 protsenti. Kui vaadata aga sama näitajat imetajate rühmas, kuhu kuulusid kõik primaadid, närilised ja nende esivanemad, tõusis protsent primaatide hulgas 1,1-ni ning inimese lähedaste liikide seas juba 2,3-ni.

Uuringu autorite sõnul näitavadki tulemused, et vähemalt osaliselt on inimesed oma vägivalduse pärinud ning võrreldes mõne teise imetajaga oleme rohkem vägivaldsed. Teisalt rõhutasid nad ka, et lisaks pärilikkusele mängivad rolli ka teised faktorid. Näitab seda tõsiasigi, et tänapäeva ühiskondades, kus on toimiv politsei, õigussüsteem, vanglad ning vägivalda tauniv kultuur, näitab vägivald pigem vähenemise märke ning võrreldes uuringust tulnud andmetega on seal vägivallasurmasid ligi 200 korda vähem. 

Populaarne

Tagasi üles