Rosetta on maandunud. Mis oli tema panus kosmoseavastusse?
Täiendatud

FOTO: ESA

Lõpule jõudev missioon on Euroopa ambitsioonikaim kosmoseprojekt. Rosetta saab lõpu komeedile maandudes.

Täna öösel andsid Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) Darmstadti kosmosejuhtimiskeskuse operaatorid Rosettale käsu võtta kasutusele oma viimased energiavarud ja langeda komeedi 67P/Tšurjumov-Gerassimenko orbiidilt selle jäisele pinnale. 20 kilomeetri kõrguselt vabalahtemises kukkudes kogus uurimisalus vaikselt hoogu ja kui ta 15 tundi hiljem komeedi salapärases Deir el-Medina nimelises augus maandus, oli ta saavutanud juba ligikaudu inimese kõndimise kiiruse. Ekspertide hinnangul ei ela habras tehnoloogia sellist kokkupõrget üle.

ESA on juba valdanud ka viimase Rosetta tehtud pildi, mille automaatjaam tegi 51 meetri kõrguselt komeedi kohalt:

Pärast 786 komeeti uurides veedetud päeva ja 12 aastat kosmoses saatis Rosetta oma viimase signaali Maale homme kell 14.20 Eesti aja järgi. Samal ajal valitses missiooni kontrollkeskuses Saksamaal Darmstadtis võidukas, ent vaikne meeleolu. Tavaliselt kogunetakse sinna läbi viima ja jälgima keerukaid missioonide starte, seekord oli aga viperuste tõenäosus pea nullilähedane ja kõik võisid rahus hingata ning tunda uhkust meeskonnana tehtud eduka töö üle.

«Kuulutame missiooni ametlikult lõppenuks. See on meeletu teadus- ja tehnilise töö kulminatsioon, mille eest peame tänama kõiki osalenud insenere, kes selle koostamises, kokku panemises ja läbi viimises andnud suure panuse. Komeedile lendamine ja seal maandumine on suur väljakutse ning me oleme sellega hakkama aru saanud. See näitab, et meil on suurepärane meeskond. Paljudele meist on see terve karjääri kulminatsioon. Rosetta missioon tõi revolutsioonilisi muutusi meie teadmistesse komeetide ja Päikesesüsteemi kohta. Suur tänu Rosetta, sa oled oma töö teinud!,» ütles ESA planeediteadlane Patrick Martin Rosetta lõpust teatavas kõnes.

Teised meeskonnaliikmed tõdesid, et Rosetta oli erakordselt ambitsioonikas missioon, mille eduka läbi viimisega saavutati kõik endale algselt seatud missioonid. Ka Philae maandur, mille eluiga komeedi pinnal jäi maandumisviperuste tõttu lühikeseks, suutis saavutada oma eesmärgid ja saata Rosettale ning seega ka Maale terve hunniku andmeid, mida teadlased veel aastaid analüüsida jõuavad.

Kollaaž Rosetta maandumisel tabatud fotodest kujutab Deir el-Medina-nimelist nõgu komeedi 67P/Tšurjumov-Gerassimenko pinnal, kus Euroopa Kosmoseagentuuri kuulus missioon oma viimase puhkepaiga leidis.

FOTO: ESA

ESA tehnoloogiate- ja kvaliteedijuht Michel Courtois tõdes, et Rosetta näol suutsid eurooplased ehitada suurepärase kosmosesõiduki: «Siin osales ju terve omaette kosmosetööstus 16 riigist. See on tõeline Euroopa missioon. Kosmoseteadus ei ole ilma rahvusvahelise koostööta võimalik. Me saavutasime Rosettaga palju esmakordseid tehnoloogilisi asju. MarsExpress, VenusExpress, Gaia – kõik nad on oma tehnoloogia pärinud Rosettalt. Samamoodi jõuab suur osa Rosetta tehnoloogiatest JUICE missioonile.»

Loe Rosetta missiooni kohta rohkem Postimehe eile ilmunud loost. 

Vaata ESA animatsiooni Rosetta maandumisest siin:

Viis avastust Rosettalt

1 - luidete ja lainetuste komeet

FOTO: ESA

Kui enne Rosettat arvati, et komeetide pinnal valitseb peamiselt iseloomutu ja jäine maastik, siis tänu missioonil kogutud fotodele teame, et komeete iseloomustavad pigem suured luited, tolmutormid ja jäiste rahnude tuules lainetavad tolmused iilid. Kuigi komeedil atmosfääri ei ole, on tema maastik siiski väga muutlik. Suurt rolli mängivad siin tema tuumast eralduvad gaasijoad.

67P pinda kattev tolm on kuiv nagu talk. Mõnel pool on ta piisavalt tahke, et selle peal saaks kõndida, mujal jälle nii pehme, et sellesse võiks ära uppuda. Parima teooria kohaselt, mis praegu meie käsutuses on, kaitseb mitme meetri paksune tolmukiht komeedi jäist sisemust Päikese kiirte eest. Vastasel juhul ei saaks Päikesest küllaltki lähedalt mööduvad komeedid olla nii vana päritoluga nagu näitavad Rosetta pinnalt võetud veeproovid.

2 - süsimust pind

FOTO: ESA

Kuigi töödeldud värvitooniga fotodel paistab 67P hallikas, on pea kogu tema pind tegelikult süsimusta värvi. Kuigi suur osa komeedist koosneb veest, ei paista Rosetta saadetud piltidelt ka kuigi palju sinakaid toone. Vaid 4 kuni 6 protsenti endale langevast valgusest tagasi peegeldav komeet on üks tumedamatest objektidest kogu ilmaruumis ja nii pidi Rosetta ka olemasolevate piltide saamiseks tegema pikka säriga aegvõtteid.

3 - komeedid haisevad

Kui saaksime komeet 67P lõhna pudelisse panna, ei oleks see inimeste seas kuigi populaarne. Rosetta kaks mass-spektromeetrit «nuusutasid» 67P pinna kohal levivaid gaase ja tulemused ei olnud kuigi meeldivad. Keemiliselt sisaldas see nii mädamuna lõhnaga divesiniksulfiidi (H2S),  sõnnikuhaisu meenutavat ammoniaak (NH3) ja formaldehüüdi (CH2O) tugevat lehka, sekka vesiniktsüaniidi mandlit, veidi metanooli, süsinik disulfiidi magusat lõhna ja vääveldioksiidi äädikalaadset vingu. Vaevalt leidub kedagi, kes vabatahtlikult sellises keskkonnas aega veedaks.

4 - hapnik!

FOTO: ESA

Komeet 67P tuules sellega kaasa lendavast gaaside segust leidsid teadlased endalegi suureks üllatuseks hapnikumolekule. Arvatakse, et hapnik on ürgne ja võis tekkida juba ligi 4,6 miljardit aastat tagasi, mil tekkisid nii Päikesesüsteemi planeedid kui ka 67P ise. Hapniku leidmine oli nii ootamatu, et pärast esimeste sellele vihjavate andmete kätte saamist ei suutnud teadlased seda mõnda aega uskuda, arvates, et tegemist on hoopis mõõtmisveaga.

5 - ootamatu kaksik

FOTO: ESA

Enne esimesi Maale saadetud pilte arvasid astronoomid ja planeedifüüsikud, et komeet 67P on ümar nagu planeedidki. Ometigi näeme piltidelt selgelt, et tegelikult on komeet imeliku, veidi mänguparti meenutava kujuga. Oletatakse, et sellise kuju taga on komeedi ajalugu, täpsemini kahe varasemalt eraldi kosmoses ringi lennanud komeedi rahumeelne ühtesulamine.

Populaarne

Tagasi üles