Nobeli meditsiinipreemia võitis Jaapani rakubioloog Yoshinori Ohsumi

Jaapani bioloog Yoshinori Ohsumi reaktsioon, kui ta sai teada, et just tema võitis tänavu Nobeli meditsiinipreemia.

FOTO: Junko Ozaki/AP

Yoshinori Ohsumi tegi võtmeavastused 1990ndatel.

Ohsumile anti Nobel rakkudes toimuva autofaagia protsessi avastamise ja kirjeldamise eest. Autofaagia on lihtsustatult öeldes rakkude iseõgimine. See on oluline mehhanism, mille abil nälgiv rakk paigutab ümber toitaineid tarbetutest protsessidest olulisematele protsessidele. 

Sõna autofaagia tuleb kreeka keelest, kus auto tähendab «ennast» ning phagein «sööma». Nii tähendabki autofaagia iseõgimist. Autofaagia mõiste võeti kasutusele 1960. aastal, kui teadlased avastasid, et rakk suudab oma vananenud osi ise ära hävitada: sulgedes need membraanidesse, muutes need nii kotilaadseteks põiekesteks. Põiekesed liiguvad seejärel lüsosoomidessse, kus põiekestes olevad osakesed väiksemateks tükkideks lagundatakse. Neid põiekesi hakatigi kutsuma autofasogoomideks. 

Joonis: Nobelprize.org

FOTO: nobelprize.org

Kuni 1990ndate aastateni sellest protsessist aga väga palju rohkem ei teatudki. Kõik muutus kui tollal 40ndates eluaastates Yoshinori Oshumi oma laboris rakke uurima hakkas. Oshumi kasutas autofaagiaks vajalike geenide tuvastamiseks pagaripärmi, pärmrakud on rakubioloogidele hea uurimismaterjal, sest nende pealt saab tõmmata paralleele inimrakkudega. Nii selgitaski Oshumi, kuidas autofaagia protsess pärmis toimub ning näitas, et samasugune keerukas mehaanika toimub ka meie endi rakkudes.

Oshumi avastused lõid rakkude ümbertöötlemise protsessidest arusaamisesse täiesti uue paradigma. Tema katsed aitasid aru saada, kuidas rakud reageerivad nälgimisele või nakkustele. Meditsiinis on see teadmine oluline seetõttu, et mutatsioonid autofaagiaga seotud geenides võivad põhjustada erinevaid haiguseid. Ka mängib autofaagia rolli vähktõve ja neuroloogiliste haiguste arengus. 

Kes on Yoshinori Ohsumi?

Yoshinori Ohsumi sündis 1945. aastal Jaapanis Fukokas. Kõrghariduse omandas ta Tokyo ülikoolis ning asus pärast doktorikraadi kaitsmist 1974. aastal järeldoktorantuuri New York Citys Rockefelleri instituuti.

Lisaks meditsiinipreemiale jagatakse sel nädalal veel kolm Nobeli preemiat: teisipäeval füüsika, kolmapäeval keemia ning reedel rahupreemia. Meditsiinipreemia saaja otsustab Stockholmi Karolinska Instituut.

Eelmisel aastal anti meditsiini Nobel kahele teadussaavutusele. William C. Campbell and Satoshi Ōmura said preemia murranguliste avastuste eest parasiithaiguste uurimisel ning Youyou Tu tulemuste eest malaariavastase ravi väljatöötamisel. 

Meditsiinis on Nobeli preemiat välja antud 1901. aastast ning 106 korral. Üheksa korda jäi preemia välja andmata, aastatel: 1915, 1916, 1917, 1918, 1921, 1925, 1940, 1941 and 1942. Enamasti oli põhjuseks sõda, ent mõnel korral põhjendas Nobeli auhindade fondi eestkõneleja preemia mitte väljaandmist ka tõsiasjaga, et sel aastal väärilisi teadussaavutusi lihtsalt ei olnud.

Kõige enam meditsiini Nobeleid on jagatud geneetikaalastele teadussaavutustele.

38 preemiat on antud ainult ühele teadlasele

32 preemiat on saanud kaks teadlast

36 korral on preemiat jaganud kolm laureaati.

210 inimesele on antud Nobeli meditsiinipreemia

Kõige rohkem meditsiinipreemia laureaate on sündinud 21. mail ja 28. veebruaril

58-aastane on keskmine meditsiinipreemia laureaadi vanus

32-aastane oli kõige noorim meditsiinipreemia laureaat Frederick G. Banting 1923. aastal, kui talle auhind määrati.

87-aastane oli vanim meditsiinipreemia laureaat Peyton Rous 1966. aastal, kui talle auhind määrati.

12 laureaati 210-st on olnud naised. Ainuisikuliselt on meditsiinipreemia võitnud vaid Barabara McClintock 1983. aastal.

Kaks korda pole meditsiinipreemiat saanud ükski inimene ega organisatsioon. Sugulasi jagub aga meditsiini Nobeli laureaatide sekka küllaga: kahel korral on preemia antud abielupaarile (1947. ja 2014. aastal), kahel korral on auhind läinud perekonda, kus Nobelist on nii isa kui ka poeg ning ühel korral vendadele.

1 korral on Nobeli laureaati sunnitud meditsiinipreemiast loobuma. See oli 1939. aastal meditsiinipreemia võitnud Gerhard Domagk, kelle teed Nobeli auhinna vastuvõtmiseni takistas Adolf Hitler. Hiljem sai Domagk küll Nobeli medali ja diplomi, ent rahaline auhind jäigi teadlasel saamata.

Sigmund Freud jõudis meditsiinipreemiate nominentide hulka lausa 32 korral – laureaadiks saamiseni ei jõudnud ta aga kordagi. 

Populaarne

Tagasi üles