Keemiaprofessor: nobelistide loodud masinad sarnanevad sõlmedega nööris

TTÜ orgaanilise keemia professor, akadeemik Margus Lopp

FOTO: Alo Lõhmus

Äsja pärjati nanomasinate loojad  Jean-Pierre Sauvage, J. Fraser Stoddhart ja Bernard Feringa Nobeli preemiaga. Mis on aga nanomasinad ja kui väikesed on kõige väiksemad masinad, selgitab keemiaprofessor Margus Lopp. 

Kui väikesed on kõige väiksemad masinad? Juba koolis oleme õppinud, et kõik ained koosnevad molekulidest ja molekulid oma struktuuriga annavad ainetele nende omadused. Seega: kõige väiksemad masinad saaksid olla ühe molekuli suurused. Molekul ise võib seejuures olla keskmiselt kogukas, et mahutada ära selle masina sõlmed.

Nagu ikka teaduses lähtus ka värskete nobelistide tegevus huvist asjade olemuse vastu: kuidas suhtuvad omavahel üksikud molekulid; kuidas moodustavad struktuursed molekulide klastrid – kuidas iseorganiseeruvad molekulaarsed struktuurid;  kuidas toimub bioloogilistes süsteemides teatavate molekulide äratundmine; kuidas toimivad sümmeetria ja asümmeetria sellistes süsteemides.

Selliste põhiküsimustele vastuse otsimise käigus on tänaste laureaatide poolt loodud keerulise molekulaarsed struktuurid, mis sarnanevad sõlmedega nööris, Möbiuse lehega (leht, millel on vaid üks külg) ja teiste objektidega, mida saab matemaatikas kirjeldada topoloogia terminites.

Nende poolt on loodud ka molekulid, mis võivad töötada nanolülititena, ühendades ja lahutades nanomeetrilises suuruses elektriahelaid. Mõned loodud molekulidest võivad toimida nanomasinatena, mis liiguvad tõepoolest sarnaselt suurtele masinatele ja on võimelised seejuures vedama ka kasulikku koormat – bioaktiivseid ravimimolekule etteantud aadressil organismides.       

Populaarne

Tagasi üles
Back