Akadeemik Ergo Nõmmiste: selle aasta Nobeli teaduspreemiad tulid üllatusena

Tallinn, 23.02.2016 Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves andis täna Vene Teatris üle teenetemärgid. Pildil paremal Valgetähe III klassi teenetemärgi kavaler, füüsik, akadeemik, Tartu Ülikooli professor ERGO NÕMMISTE, vasakul President TOOMAS HENDRIK ILVES. Foto: Eero Vabamägi/Postimees Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Tartu Ülikooli füüsikaprofessor Ergo Nõmmiste peab end ise 60 protsenti keemikuks ja 40 protsenti füüsikuks – piir kahe teaduse vahel ongi tegelikult õhkõrn. Tänavustest auhindadest suurimat põnevust tekitab tema sõnul keemiapreemia, sest molekulaarmasinatest võib tulevikus midagi suurt kasvada. Teisalt tõdeb Nõmmiste, et Nobeli komitee kipubki auhindu andma minevikusaavutustele, sest nende puhul on vaidlused vaieldud ja avastus on kindlasti vettpidav.

Meditsiinipreemiast rääkides tõdes professor Toivo Maimets, et üks osa Nobeli «paketist» peaks olema fundamentaalteaduslik avastus ja teine selle põhjal loodud praktiline lahendus. Kõigi kolme preemia puhul on avastus vaieldamatult olemas, aga rakendused jäävad pigem kaugesse tulevikku. Mida see ütleb selle aasta Nobelite kohta?

Peab tunnistama, et selget piiri fundamentaal- ja rakendusteaduse vahel on raske tõmmata. Puhas fundamentaalteadus oli selle aasta preemiatest siiski ainult füüsika, see oli tõesti selline kõrgema matemaatika ja füüsika piiril asuv töö. Keemia oli nanomanipulatsioon molekulaarsel tasemel, mis on teatud määral rakenduslik. Kolmest kõige rakenduslikum oli vast rakubioloogia valdkonda jäänud meditsiinipreemia, ehkki see on nendest kolmest see valdkond, millest ma kõige kaugemal olen.