Avastus: pärast imetamise lõppu hakkavad rinnad end õgima

Rinnaga toitmine

FOTO: Anthony Devlin/PA Wire/Press Association Images

Teadmine võib tuua arenguid rinnavähi uurimisel.

Kui naine imetamise lõpetab, muutuvad tema rinnad vaid paari päevaga «piimatehasest» tavalisteks, pealtnäha ülesandeta kehaosadeks. Kuidas see aga nii kiiresti juhtub, pole bioloogid seni väga hästi selgitada osanud. Hiljuti avastasid teadlased aga rakuprotsessi, mis paneb rindu piimajagajaist kannibalideks muutma.

Enamasti hävitab keha talle mittevajalikke elemente ja rakke  teatud tüüpi rakkude abil, mida kutsutakse fagotsüütideks ehk õgirakkudeks. Nende rakkude ülesanne on organismi nn vanad osad lagundada.

Kui aga naine rinnaga toitmise lõpetab, jääb organismi alles palju sellist, mida keha enam ei vaja – need on spetsiaalsed epiteelirakud, mis moodustuvad rinnaga toitmise käigus. Et rinnad oma tavalise seisu taastaks, peavad need rakud  kehas surema. Kuna jutt käib tohutu suurest hulgast rakkudest, ei saa teadlased aru, kuidas naiste kehad lagunemisprotsessi nii valutult üle elavad – tapmist vajavate rakkude arv on nii suur, et kui nad kõik laguneks tavapärasel moel, peaks kehasse tekkima põletik.

Suurbritannias asuva Sheffieldi Ülikooli teadlaste rühm tõi asjasse veidi selgust. Nende tulemused avaldas ajakiri Devlopmental Cell.

Uurimus keerles ümber Rac1-nimelise valgu, millel on oluline roll nii piima tootmise kui ka õgirakkude juures. Uurimisrühm aretas hiiri, kelle organism Rac-1 valku toota ei suutnud ning jälgis põnevusega, mis juhtub siis, kui need hiired järglasi saama hakkasid.

Eksperiment näitas, et ehkki esimene pesakond sellistele hiirtele sündinud järglastest jäi ellu, olid sealsed hiirepojad keskmisest palju väiksemad. Järgmised pesakonnad enam ellu ei jäänud.  

Hiiri uurides avastasid teadlased, et Rac1 valgu puudumine tähendas, et esimesest rasedusest alles jäänud rakud ja piim ummistasid rinnakoed ära, misjärel tekkis rindadesse põletik ja paistetus ning hiired ei suutnud enam uutele hiirepoegadele piisavalt piima luua.

See on esimene kord, kui näidatakse, et Rac1 pole raku lagundamises mitte üksnes osaline, vaid omab seal võtmerolli. Uuringu autorite sõnul ei puuduta tulemused üksnes emasid, vaid see aitab mõista, kuidas üldiselt inimestes rakkude lagundamine toimub.

Uuringu tulemused toovad uusi teadmisi ka vähiuuringutesse, sest imetamise lõpus end õgivad rakud on samad rakud, millest saab alguse 90 protsenti rinnavähkidest. Rac1 baasil vähiravi kallal töötavatele teadlastele on see oluline info.

Loe täpsemalt väljaande New Scientist loost.

Populaarne

Tagasi üles