Eesti teadlased asuvad uurima antimikroobsete nanopinnakatete plusse ja miinuseid

FOTO: SCANPIX

Antimikroobsed pinnakatted on tekitanud vastuolu: nad hoiavad küll pinnad, näiteks lauad, käsipuud, ukselingid mikroobivabad, ent võivad soodustada ravimresistentsete mikroobide teket ja kahjustada keskkonda.

Seega võib antimikroobsete pinnakatete tootmine ja kasutamine põhjustada ka soovimatuid tagajärgi. Kui pinnakatetest leostuvad antimikroobsed ained loodusesse, ohustavad need ka teisi organisme, kelle pärssimiseks need ained mõeldud ei olnud. Lisaks võivad need ained põhjustada bakterite harjumist antibiootikumide ja biotsiidsete ainetega.

Just selle tõttu panevad pead kokku enam kui 60 ülikooli, teadusasutust ja firmat 26 Euroopa riigist, et nii aidata kaasa uute antimikroobsete (nano)pinnakatete välja töötamisele tervishoiuasutustega seotud infektsioonide vähendamisel ja uudsete pinnakatete ohutuse hindamisel. Eestist annab oma teaduspanuse Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (KBFI) Anne Kahru labori eestvedamisel.

Loe lähemalt ERR Novaatorist.

Populaarne

Tagasi üles