Noorematelt liigikaaslastelt saadud munasarjad pikendasid hiirte eluiga ning pidurdasid nende kehas toimuvaid muutuseid.
Naiste munasarjades võib peituda ravi vananemise vastu
12. oktoober 2016, 10:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naiste igavese nooruse saladus võib peituda munasarjades. Nii näitas hiljuti hiirte peal tehtud eksperiment, kus vanade hiirte munasarjad vahetati nooremate liigikaaslaste omade vastu, vahendas New Scientist. Noored munasarjad mõjutasid hiirte immuunsüsteemi ja ainevahetust ja nii elasid eksperimendis osalenud hiired kauem. Iseküsimus on aga see, kas sama efekt toimiks ka inimeste puhul?
Immuunsüsteem mängib vananemisel olulist rolli, sest pika peale hakkab sel aur otsa saama. Nii põevad vanemad inimesed rohkem külmetushaigusi ja nende hulgas esineb sagedamini grippi. Põhjus peitub värskete immuunrakkude vähenemises.
Aeglasem ainevahetus tähendab omakorda, et pärast söömist püsib glükoos vereringes kauem. Pika aja peale võib kõrgem veresuhkru tase organeid kahjustada.
USAs asuva Utah Riikliku Ülikooli eksperiment näitas aga, et organisiirdamine võib neid muutuseid tagasi pöörata. Selleks korraldas sealse ülikooli professor Jeffrey Mason eksperimendi, kus kümne aastavanuse hiire munasarjad vahetati kahekuuste hiirte omade vastu. Võrdluses inimaastatega esindasid vanemad hiired keskealisi, hiljuti menopausi läbinud naisi ning nooremad hiired kahekümnendates eluaastates sookaaslasi.
Tulevikus naised enam ei vanane?
Uuringu tulemused näitasid, et neli kuud pärast munasarjade vahetamist hakkas hiirte immuunrakkude arv tõusma. Munasarjavahetusoperatsioonis mitteosalenud hiirte puhul vähenes aga rakkude arv hooga. Samamoodi kiirenes ka esimeste hiirte ainevahetus. Mason räägib tulemustest täpsemalt kuu lõpus toimuval Ameerika Reproduktiivmeditsiini Aastakonverentsil.
Varem on sama uurimisrühm leidnud, et keskeas uued munasarjad saanud hiired elavad teistest liigikaaslastest ligi 40 protsenti kauem. Samuti iseloomustab neid tervem süda. Masoni sõnul näitab see, et munasarjadel võib olla seninägematu roll. Ometigi ei suuda teadlased praegu veel selgitada, miks või kuidas munasarjad immuunsüsteemi ja ainevahetust mõjutavad. Ühe teooria kohaselt võib vastus peituda munarakkudes peituvates hormoonides. Samas räägib selle vastu tõsiasi, et osade hiirte peal katsetas Mason ka varianti, kus ta siirdas hiirtele munasarjad, kust olid munarakud eemaldatud, efekt jäi aga samaks. Nii usub Mason, et positiivsete mõjude taga seisab mõni teine munasarjas asuv rakk.
Igal juhul tekitab see küsimuse, kas sisuliselt võiks munasarjade siirdamine ka inimeste elu pikendada? Masoni sõnul oleks see küll fantastiline, ent praegu on sellest veel vara rääkida. Samal ajal on munasarjade siirdamine viljatusravis juba levinud praktika.