Kõrvu pole vaja, osade loomade hääl jõuab ajju ka jalakarvade kaudu

Hüpikämblik

FOTO: /Caters News Agency

Varem arvati, et ämblikud suudavad helisid vaid tajuda ja ülilähedalt. 

Ehkki hüpikämblikke tuntakse nende erakordse silmanägemise järgi, pole neil putukatel kõrvu. Hiljutine Cornelli ülikooli uuring näitab aga, et ehkki ämblikel pole kõrvu, kuulevad nad inimeste juttu lausa mitme meetri kauguselt. Seni on taolist võimest omistatud loomadele, kel on kõrvatrummid.

Ämblikud kuulevad hoopiski jalgade kaudu ning saladus peitub ülitundlikes karvakestes. Seda, et karvakesed tajuvad ka õhus leiduvaid vibratsioone, teadsid teadlased juba varem. Ometigi arvati, et võime piirdub ämblikukeha või paari sentimeetri kaugusel olevate helilainete kinnipüüdmisega. Samuti ei teatud, et neist lainetest tulev info ämblike ajudesse jõuda võib. Viimane tähendab aga, et ämblikud mitte ainult ei taju hääli vaid suudavad neid ka kuulda.

Sellisele järeldusele tuli uurimisrühm ämblike ajude uurimisega. Ämblike hääletundlikud ajuosad varustati tibatillukeste elektroodidega ning siis asetati ämblikud metallkarpidesse, kust muud vibratsioonid läbi ei kostunud. Seejärel üritati ämblikuid piltlikult öeldes surnuks ehmatada, lastes neile kõlarist valjusti ämblike vana vaenlase, herilase hüüdu. Ämblikud seisatasid, vaatasid ringi ning võpatasid, käitudes täpselt samamoodi nagu looduses herilastega kokku puutudes. Elektroodid näitasid aga, et heli muutis kuulmisega tegelevad aju osad aktiivseks, mis tähendabki, et  hoolimata kõrvade puudusest suudavad ämblikud tõepoolest kuulda.

Edaspidi üritab sama uurimisrühm sarnasel moel uurida ka teiste putukate kuulmist. 

Populaarne

Tagasi üles