Marsi-maandur kadus tõenäoliselt viimastel minutitel enne maandumist
Selgus peaks tulema kell 11 algavalt pressikonverentsilt

Kunstniku kujutis Marsi-missioonist

FOTO: /AP

Eile õhtul pidi Marsile maanduma Euroopa Kosmoseagentuuri Schiaparelli maandur. Ehkki maandur jõudis edukalt läbi atmosfääri, teatas ESA eile kella kümne paiku toimunud pressikonverentsil, et masinast signaali ei ole. 

Schiaparellist pidi saama esimene Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) Marssi uuriv masin. Seni on Marsile jõudnud vaid USA kosmoseaparaadid. Nii oli eilne päev ajalooline. Ometigi püsib võimalus, et Schiaparelli maandur Marsile ei jõudnud. Missiooni eestkõneleja Paulo Ferri ütles eile õhtul, et signaalid lakkasid paar minutit enne maandumist, ent mis edasi sai, pole selge. Ferri kinnitas, et teadlased töötavad asja selgitamise nimel kogu öö ning esimest infot loodetakse Eesti aja järgi kell 11 toimuvalt pressikonverentsilt. 

Siiski kinnitas ESA Eesti aja järgi kell 21.50, et Trace Gas Orbiter (TGO, otsetõlkes «jääkgaaside orbitaaljaam») töötab hästi. See on oluline, sest just sealt tuleb 99 protsenti Marsi-missiooni teadusteavet. 

Schiaparelli Marsi-maandur on ESA Marsi-uuringute esimene samm, millega hinnataksegi just nimelt Marsil maandumise võimalusi ja tehnoloogiaid tulevaste missioonide jaoks. Seda nähakse peaproovina enne puuriva kulguri maandumist nelja aasta pärast. Nii peetakse missiooni edukaks isegi siis, kui maandur tervena Marsile ei jõudnud, sest õppida on palju. 

Marsile maandumine on keerukas protsess, sest punast planeeti ümbritseb hõre ja õhuke atmosfäär, kus vajaliku aeglustuse saavutamine on pehmelt öeldes keerukas. Samas on ta ikkagi piisavalt tihe, et vales asendis pinna poole tormav kosmosejaam ära põletada. Schiapirelli peab suutma vaid kuue minutiga aeglustada ligi 21 000 kilomeetrilt tunnis nullini ja maanduda piisavalt pehmelt, et selle pardal olevad uurimisseadmed terveks jääksid.

Schiapirelli pardal olev «väike teaduspakett» mõõdab maandumisele järgnevatel päevadel maandumispaigas valitsevaid tuuli, õhuniiskust, -rõhku ja -temperatuuri ning ka planeedi pinna elektrivälju. See ei kesta aga kuigi kaua, kuna akudel töötaval maanduril on väga selgelt määratletud kahepäevane eluiga, pärast seda vaikib ta igaveseks.

Seni on rohkem kui pooled Marsi kosmosemissioonidest ebaõnnestunud. Paljud neist katkesid juba teel planeedile, sõitsid eesmärgist mööda või hävisid maandumisel. Loe Marsi missioonide kohta lähemalt teisipäevases Postimehes ilmunud loost

Vaata visualisatsiooni Schiaparelli plaanitud maandumisest siit: 

Tagasi üles