Vigu näitav peaproov: Schiaparelli kadus Marsile jõudmise asemel kosmosesse

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

ESA illustratsioon Schiaparelli maandurist

FOTO: HANDOUT/REUTERS

Maandumist kontrollima pidanud Schiaparelli töötas veatult pea lõpuni, viimasel hetkel aga signaal katkes. Missiooni olulisim osa TGO on seevastu õnnelikult kohal ja töötab. 

Eilne õhtu tõi Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA) hea ja halva uudise. Hea uudis on see, et Marsi orbiidile jõudnud Trace Gas Orbiter (TGO, otsetõlkes «jääkgaaside orbitaaljaam») töötab veatult. TGO ülesanne on ülitäpsete instrumentide abil Marsi atmosfäärist kosmosesse «lekkivaid» gaase  välja nuuskida. Need gaasid on olulised, sest just need võivad viitada elutegevusele punasel planeedil. Eile õhtul said ESA teadlased TGO-lt esimesed andmed kätte.

ESA peadirektor Jan Wörner

FOTO: POOL/REUTERS

«See on ülioluline, sest just sealt tuleb 99 protsenti Marsi-missiooni teadusandmetest ja see on nurgakivi ka 2020. aasta Marsi-missioonidele, kui sinna läheb puur pinnasest proove võtma,» selgitas ESA peadirektor Jan Wörner täna hommikul antud pressikonverentsil.

Teisalt püsib jätkuvalt küsimus, mis juhtus eile õhtul Marsile maanduma pidanud maanduri Schiaparelliga. Kui TGO ülesanne on uurida atmosfääri, siis Schiaparelli pidi katsetama punasele planeedile maandumise võimalusi, et kümnendi lõpuks Marsile juba pinda puuriv kulgur BRIDGET saata. Ehkki maandudes mõõtnuks sond ka Marsi kliimat, oli selle peamine eesmärk läbi viia maandumise peaproov ja täita seal katsejänese rolli. 

Vähemalt praegu näib aga, et Schiaparelli ohverdas end BRIDGETI nimel, sest maanduri signaal katkes paarkümmend sekundit enne maandumist. Õnneks saatis sond viimse hetkeni maapealsesse jaama andmeid.

«Meil on palju andmeanalüüsi veel tegemata, aga praegu saame öelda, et Schiaparelli jõudis atmosfääri kõrgematesse kihtidesse ning kõik maandumiseks vajalikud seadmed avanesid plaanipäraselt. Peaaegu lõpuni töötas kõik veatult ja see on meie jaoks oluline info, sest eesmärk oligi näha, kas maandumiseks vajalik riistvara töötab,» selgitas ESA kosmoselaevade operatsioonide juht Andrea Accomazzo. 

Ehkki enamiku aja maandumiseks läinud kuuest minutist läks kõik plaanipäraselt, näitavad Schiaparellilt tulnud andmed, et «langevarju avanemise» faasi järel hakkas aga sond isemoodi käituma. Ehkki «langevari» avanes, võis maandur olla sel hetkel kas liiga kõrgel või liiga madalal – rohkem stsenaariumeid Accomazzo ajakirjanike rohketest küsimustest hoolimata välja ei käinud, sest tema sõnul vajavad andmed veel analüüse. Nii jäi vastuseta ka küsimus, kui suur on tõenäosus, et Schiaparelli on veel ühes tükis. Küll aga kinnitas Accomazzo, et võimalus juhtunut välja selgitada püsib.

Siiski jääb praegu mulje, et Schiaparelli tõenäoliselt Marsile ei maandunud. Ometigi  näevad ESA juhid missiooni õnnestununa, sest Schiaparelli saadetud andmed aitavad tulevikus BRIDGETIT paremini maandada. Küsimusele, kas Schiaparelli näitlikustatud maandumisprobleemid võivad tulevikus Marsi-missioonide rahakraane kinni keerata, tõdes Wörner, et keskenduda tuleb sellele, et TGO saadab andmeid ning kuni peaaegu viimase hetkeni läks Schiaparelli puhul kõik veatult – nii peaks kõik minema plaanitult. 

Mis oli Schiaparelli eesmärk?

Schiaparellist pidi saama esimene Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) Marssi uuriv masin. Seni on Marsile jõudnud vaid USA kosmoseaparaadid. Nii oli eilne päev ajalooline. Ometigi püsib võimalus, et Schiaparelli maandur Marsile ei jõudnud. 

Marsile maandumine on keerukas protsess, sest punast planeeti ümbritseb hõre ja õhuke atmosfäär, kus vajaliku aeglustuse saavutamine on pehmelt öeldes keerukas. Samas on ta ikkagi piisavalt tihe, et vales asendis pinna poole tormav kosmosejaam ära põletada. Schiapirelli peab suutma vaid kuue minutiga aeglustada ligi 21 000 kilomeetrilt tunnis nullini ja maanduda piisavalt pehmelt, et selle pardal olevad uurimisseadmed terveks jääksid.

Schiapirelli pardal olev «väike teaduspakett» pidid maandumisele järgnevatel päevadel mõõtma maandumispaigas valitsevaid tuuli, õhuniiskust, -rõhku ja -temperatuuri ning ka planeedi pinna elektrivälju. Ka see ei pidanud kaua kestma, sest  akudel töötava maanduri eluiga oli vaid kaks päeva.

Seni on rohkem kui pooled Marsi kosmosemissioonidest ebaõnnestunud. Paljud neist katkesid juba teel planeedile, sõitsid eesmärgist mööda või hävisid maandumisel. Loe Marsi missioonide kohta lähemalt teisipäevases Postimehes ilmunud loost. 

Vaata visualisatsiooni Schiaparelli plaanitud maandumisest siit: 

Tagasi üles