Tartu teadlaste vereproovileiutis pälvis Rootsi innovatsioonipreemia

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vereproov. Pilt on illustratiivne
Vereproov. Pilt on illustratiivne Foto: SCANPIX

Vereproove 30 korda odavamalt ja kiiremini analüüsida võimaldav geenitehnoloogia meetod GlobinLock pälvis tänavusel Rootsi äriauhindade ettevõtluskonkursil tehnoloogilise innovatsiooni auhinna.

«Globiinilukk võimaldab analüüsida vereproove, mis on juba kogutud paljudesse geenipankadesse ja mida iga päev patsientidelt võetakse. Nii võib see meetod mõjutada miljonite inimeste heaolu,» selgitas TerviseTAK-i juhtivteadur ja globiiniluku üks arendaja Kaarel Krjutškov.

Vereproovide analüüsi raskendavad peamiselt punased verelibled ning globiini RNA. Praegused lahendused keskenduvad globiini RNA püüdmisele enne analüüse. Globiinilukk aga «vaigistab» punavereliblede globiini RNA vahetult enne analüüsi tegemist. Selleks kasutatakse kahte sünteetilist DNA ahelat, mis avab uue võimaluse globiinist tuleneva probleemi lahendamiseks laboratooriumis.

Ericsson Eesti juht Seth Lackman tõstis auhinda üle andes esile suurepärast teaduse ja ettevõtluse koostööd, kus valdkonna jaoks erakordselt lühikese aja ehk kahe aasta jooksul on jõutud valmis mitte ainult tehnilise lahenduse, vaid ka patendi ja kaubamärgi registreerimisega.

Konkureeriv globiini püüdmise meetod võtab aega 90 minutit, globiiniluku meetodiga aga vaid kümme minutit. Seniste meetoditega on ühe analüüsi hind 30 eurot, kuid globiinilukuga alla ühe euro.

GlobinLock-meetodi arendasid välja TerviseTAK-ist Kaarel Krjutškov ja TÜ reproduktiivmeditsiini professor Andres Salumets. Rootsi Karolinska Instituudist tehti koostööd professor Juha Kerega.

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS on teadusuuringutele ja tootearendusele keskendunud biotehnoloogiafirma, mille peamine tegevusvald on personaalmeditsiin, ravimiarendus ja reproduktiivmeditsiin nii humaan- kui ka veterinaarmeditsiini alal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles