Kuidas kärnkonnavorstid maineka teadusauhinnani viisid?

Aaga ehk merikärnkonn

FOTO: ROB ELLIOTT/AFP

Austraalia iga-aastane «Peaministri teadusauhind» läks bioloogile, kes madudele ja sisalikele kärnkonnadega õppetunni andis.

Aagad ehk merikärnkonnad on ühed suuremad konnalised, mõnikord kasvavad nad lausa 22 sentimeetri pikkuseks. Teised loomad peaksid aagasid kartma, sest ehkki suur konn täidab kõhtu, on see tegelikult üks surmav suutäis, sest nende näärmed on mürgised. Iroonilisel kombel võivad merikärnkonnad ise toiduks saades teised liigid piirkonnast «välja süüa».

Sydney Ülikooli bioloog Rick Shine üritab juba aastaid teisi loomi merikärnkonna söömisest võõrutada. Tänavu premeeriti teda selle eest maineka «Peaministri teadusauhinnaga». Shine’i saladus peitub merikärnkonnavorstikestes. Vorstikestes on küll merikärnkonna mürk sees, ent võrreldes terve kärnkonnaga on mürgi kogus vorstikeses nii palju väiksem, et söömiselamus on küll ebameeldiv, ent isukat looma see ära ei tapa. Korra kärnkonnavorsti söönult kukkurloomad või sisalikud enam kärnkonni süüa ei taha.  

Populaarne

Tagasi üles