Uuring: neandertallastega ristumine turgutas eurooplaste immuunsüsteemi

Teadlased näitavad värskes uuringus, kuidas erinevused eurooplaste ja aafriklaste mõjutavad ka nende immuunsüsteeme. Näib, et immuunsuse osas andis eurooplastele eelise neandertallastelt ristumsiel üle võetud geenid.

FOTO: SCANPIX

Aafrikast lahkumise ja neandertallastega ristumise tulemusel on eurooplaste immuunreaktsioon nõrgenenud. Võrreldes tänapäeva aafriklastega andis see külmas kliimas ellujäämiseelise.

Juba ammu on teada, et eri maailmajagudest pärit inimeste immuunreaktsioon kroonilistele ja autoimmuunhaigustele on erinev. Näiteks on aafriklaste reaktsioon üldiselt tugevam. Ajakirjas Cell avaldatud kahes uuringus näitavad prantsuse ja kanada teadlased ka selle erinevuse geneetilist komponenti.

«Oma uuringus näitame, et immuunsuse aktiveerumise erinevused on väga laialt levinud ja enamasti seotud geneetiliste variantide esinemise sagedusega,» ütles üht uuringut juhtinud Lluis Quintana-Murci Pariisi Pasteuri Instituudist. Teadlased aimasid küll põlvnemisega seotud lahknevusi immuunvastuse tugevuses, kuid ei osanud siiski oodata nii palju tugevamat reaktsiooni Aafrika päritolu patsientides.

Uuringu käigus jälgiti ligi 200 Euroopa ja Aafrika päritoluga inimeste immuunsüsteemi rakkude reaktsiooni bakter- või viirusnakkustele. Tuli välja, et lisaks immuunreaktsioonile erinesid rakud ka oma geneetilise ülesehituse poolest, kusjuures eurooplaste puhul näis vähenenud põletikulise reaktsiooni taga olevat vaid ühe geeni muutus.

Kõik uuringu abil saadud tõendid toetavad teooriat, mille kohaselt «laenasid» eurooplased neandertallastega paaritudes neilt ka immuunsüsteemi viirusreaktsiooni mõjutavaid geene.

Ajakirjas Cell avaldatud teises uuringus jälgisid Luis Barreiro ja kolleegid Montreali Ülikoolist päritolu mõju immuunrakkude aktiivsusele, nakatades rakke bakteriaalsete haigustekitajatega. Tulemusena suutsid nad näidata, et aafriklaste immuunreaktsiooniga kaasneb tugevam põletikuline reaktsioon, mille taga on omakorda tuhanded geenid.

Loodusliku valiku markerite analüüs näitas, et selliste geenide leviku taga pidi olulist rolli mängima nende pakutav eelis. «Tulemus viitab väga tugevalt sellele, et nõrgem immuunvastus andis Euroopasse tulnud populatsioonidele ka konkurentsieelise,» ütles Quintana-Murci.

«Põlvnemisega seotud erinevuste geneetiline ja molekulaarne taust on olnud pikka aega mõistatus,» kirjeldas avastuse tähtsust ka Barreiro. «Tulemused näitavad esimest korda immuunreaktsiooni ja geenide seost, mis võib seletada ka haigustele vastuvõtlikkuse erinevust Aafrika ja Euroopa päritoluga inimeste vahel. Laiemas mõttes näitavad need, kuidas looduslikku valikut mõjutavad ajaloolised sündmused mõjutavad inimeste mitmekesisust tänapäevani.»

Loe Quintana-Murci ja Barreiro uuringutest lähemalt ajakirjast CELL.

Tagasi üles
Back