Näoilmed ei olegi universaalsed: osa maailma näeb hirmus viha

Pilt on illustreeriv

FOTO: SCANPIX

Ehkki hirmu tõlgendavad osa hõime vihana, seostub naeratus kõikjal õnnega. 

Võõral maal saab kehakeelega ikka hakkama. Tegelikult mitte, sest hiljuti avaldatud uuring näitab, et näoilmed ei olegi nii universaalsed kui varem arvasime. Näiteks hirmul on Paapua Uus-Guineas hoopis teine tähendus, vahendab ajakiri Science. Näoilmete erinevus on oluline leid, sest see seab küsimuse alla emotsiooniteooriad ning sunnib meid uuesti läbi mõtlema, kuidas luua inimeste emotsioone mõistvat tehisintellekti.

Emotsioonide teisiti mõistmine on pigem viimase aja avastus, sest terve eelmise sajandi usuti, et inimesed saavad üksteise näoilmetest üle maailma ühtmoodi aru. 2011. aastal hakkas teemat uurima psühholoog Carlos Crivelli. Uuringutega seoses rändas ta Paapua Uus-Guineale kuuluvale saarele, kus tänu mandrist ja muust maailmast eraldatusele elab praegugi ligi 60 000 põlise Trobrianderi hõimu hulka kuuluvat inimest. Crivelli näitas koos kolleegiga 72-le kohalikule noorele erinevaid emotsioone kujutavaid nägusid ning palus pooltel neist märkida, kas tegu on õnne, kurbuse, viha, hirmu, vastikustunde või näljaga.

Eksperiment näitas, et naeratust seostasid noored alati õnnega, ülejäänud näoilmete puhul nende arusaam aga meie omaga nii hästi kokku ei läinud. Sageli oli küsimus selles, et osa noori seostas näoilmet ühe, teised aga hoopis erineva emotsiooniga. Küll aga uskusid nad selgelt, et lääne kultuuri jaoks hirmu kujutava näoilme puhul oli tegu vihaga.

Ülejäänud hõimu noortele näitas Crivelli samu pilte, ent seekord küsis ta hoopiski küsimusi nagu näiteks «Millised neist inimestest alustaks kõige tõenäolisemalt kaklust?» Ka sel juhul seostasid hõimu liikmed hirmunud nägu ähvardusliku käitumisega.

Eksperimendi tulemustest kirjutab Crivelli eelmisel nädalal Ameerika Ühendriikide Teaduste Akadeemia Toimetistes avaldatud artiklis

«Uuring näitab, et näoilmed ei olegi kultuurideülesed vaid hoopiksi kultuurist tulenevad,» ütles Crivelli ajakirjale Science. Artikkel toob välja, et emotsioonide erinev mõistmine ei tähenda, et inimesed tunnetavad olusid erinevalt, vaid erinevus seisneb emotsioonide tõlgendamisel. 

Loe põhjalikumalt ajakirja Science artiklist SIIT

Populaarne

Tagasi üles