Tõlkes kaduma läinud ehk miks eestlastel empaatiavõimet pole?

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hallid alad on riigid, mille kohta ei jagunud piisavalt andmeid.
Hallid alad on riigid, mille kohta ei jagunud piisavalt andmeid. Foto: Michigani Ülikool

Möödunud nädalast võib nii mõnigi teadushuviline meenutada uuringut, mille kohaselt võib pidada Eestit ja Ida-Euroopat laiemalt piltlikult maailma empaatiakõrbeks. Uurimuse juhtivautor nimetab ERR Novaatorile antud intervjuus riikide paremusjärjestusele keskendumist lühinägelikuks ning rõhutab, et kõigi uuringusse kaasatud riikide empaatiatase ületab oluliselt keskmist.

Eelmisel nädalal ilmus Postimehe veebiski maailma riikide empaatiavõimet näitav kaart, mis põhines USA teadlaste uuringul - loe selle kohta rohkem SIIT. Eesti kuulus koos Leedu ja Venetsueelaga kõige väiksema empaatiavõimega riikide hulka. 

Uuringu autor William Chopic tõdes Novaatorile antud intervjuus,  et riikide liigitamine madala või kõrge empaatiaga riikideks nende koha alusel koostatud edetabelis on lühinägelik.

«Kui võrrelda kõrgeima ja madalama empaatiavõimega riikide tulemusi, siis on vahe umbes 20 protsenti. Arvestades, et empaatiavõimet hinnatakse testis viiepallisel skaalal, pole tegu kuigi suure vahega,» sõnas sotsiaalpsühholoog. Palju kõnekamaks pidas ta asjaolu, et tulemused ületavad olulisel määral keskmist – isegi Leedu koguempaatia skoor on 3,17.

Loe pikemalt Novaatorist. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles