Kainestav hoiatus: kliimamuutuste tõttu võib Lõuna-Euroopas aastal 2100 laiuda kõrb (2)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna-Euroopat ootab CO2 emissioonide mitte vähendamise korral kõrbestumine, hoiatavad teadlased.
Lõuna-Euroopat ootab CO2 emissioonide mitte vähendamise korral kõrbestumine, hoiatavad teadlased. Foto: SCANPIX

Euroopa kultuuri hällina tuntud Vahemeremaad võivad oma meeldiva kliima kaotada kiiremini kui seni arvati. Seda eeldusel, et kasvuhoonegaaside õhkupaiskamises ei saavutata seninägematuid edusamme.

Sellise karmi hoiatusega tulid ühes maailma juhtivas teadusajakirjas Science hiljuti välja prantsuse klimatoloog Joel Guiot ja sakslane Wolfgang Cramer. Konkreetsemalt uuriti kliimamuutuse mõju kahele piirkonna keskusele - Lissabonile ja Sevillale. Sellise stsenaariumi täideminemisel võivad need piirkonnad vähem kui 100 aasta möödudes näha välja nagu tänapäeva Maroko.

«Vaid kahe kraadine soojenemine tähendaks Vahemere ääres selliseid taimkatte muudatusi, millelaadseid pole nähtud vähemalt viimase 10 000 aasta jooksul,» ütles Guiot Inside Climate News’ile.

Teadlaste väide põhineb põhjalikul uurimistööl, kus nad uurisid viimase 100 sajandi jooksul järvede põhja settinud õietolmu.

«Vahemere-äärne lääne tsivilisatsioon tekkis ja arenes selle aja jooksul ja kui me ei suuda väga kiiresti vähendada emissioone, siis riskime täiesti uude kliimareaalsusesse jõudmisega,» kommenteeris uuringu tulemusi USA klimatoloog Stephen Jackson.

Ajakirjas Nature tõid teadlased välja, et uus kliimareaalsus tooks endaga kaasas taimkatte ja ökosüsteemide nihkumise põhja poole ja seni madalatel kõrgustel olevate metsade taandumise kõrgmäestike jahedamatesse piirkondadesse. Lõpptulemusena nähakse aga suurte Lõuna-Euroopa maa-alade täielikku kõrbestumist.

Tuhandeid aastaid stabiilsetes kliimatingimustes arenenud kultuuridele esitab uus kliimareaalsus mõistagi olemusliku väljakutse.

Uuringu esimese autori Joel Guiot’ sõnul tähendaks järk-järguline kõrbestumine tõenäoselt metsatulekahjude sagenemist, ekstreemsetest kuumalainetest ja põuast tingitud ikaldusi, mis viiksid lõpuks ka poliitilise kriisi ja kodusõjani. Heaks näiteks on nende sõnul praegu Süürias toimuv.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles