Video: tõenäoselt näeb tähe musta augu poolt ribadeks rebimine välja nii

NASA teadlased on tabasid kosmilisest röntgenkiirgusest esmakordselt jälje musta augu poolt alla neelatavast tähest.

FOTO: NASA/Swift/Aurore Simonnet, Sonoma State University

3,8 miljardit aastat tagasi rebis hiiglaslik must auk katki ühe kauges galaktikas paikneva tähe. Samal ajal tekkinud röntgenkiirte kaja abil suutsid NASA teadlased nüüd panna kokku pildi kataklüsmilisest sündmusest.

NASA teadlased piilusid röntgenkiirte kaja abil esimest korda musta augu südamikku ja nägid, kuidas supermassiivne must auk tähe tükkideks rebis.

Mustade aukude lähikonnast kiirguvad saladuslikud röntgenkiired toimivad kosmoses nagu sonar, peegeldudes muuhulgas musta auku tähe lõhkumisel tekkinud tähetolmult. Peegeldunud kiired jõuavad Maalegi ja nende jälgimisel saadud andmete põhjal saavad teadlased teha olulisi järeldusi mustade aukude toimimise kohta. Kogu protsess sarnaneb merepõhja uurimiseks kasutatava sonartehnoloogiaga, mille puhul saadavad laevad veekeskkonnas välja tugevad helisignaalid ja kuulavad siis spetsiaalse mikrofoni – sonariga - , põhjast vastukajavaid helisid. Helide analüüsimisel saab aga juba kaardistada merepõhja.

«Me ei tea veel, mis nende röntgenkiirte teket põhjustab. Küll aga teame, et selle kiirte enda ja nende kaja meieni jõudmisel on mõneminutine vahe. Sellise röntgenkiirte peegeldumise põhjal on varem uuritud mustade aukude ümber olevaid stabiilseid materjalikettaid. Meie uuring on esimene, kus vaadatakse täiesti uut, tähe lõhki kiskumise tagajärjel tekkinud ketast,» ütles ajakirjas Nature ilmunud uuringu autor Erin Kara.

Uuringus jälgitigi protsessi, kus üks 3,8 miljardi valgusaasta kaugusel asuvas väikeses galaktikas täht lõpetas oma eluaja musta augu toiduna. Uuritav täht sattus mustale augule liialt lähedale ja tekkis huvitav nii-nimetatud spagetistumise efekt. Nii nimetavad astronoomid seda, kui supermassiivne must auk hakkab tähte endasse imema, venitades selle pikaks ja kiirjaks nagu spagetid. Varem ei olnud sellist sündmust röntgenkiirte peegeldumise jälgimise abil uuritud, nüüd saadi aga piisavalt andmeid, et teha järeldusi selle protsessi toimimise kohta.

Lisaks oli seekordne uuring ainulaadne, kuna jälgitav must auk oli pikka aega olnud uinunud seisundis ja alles «ärganud». Tänu veel puhta musta augu neelatavale tähele tekkis astronoomidel harukordne võimalus musta auku väga täpselt vaadelda. Nimelt tekkis musta augu ümber tähematerjalist rõngas, mille peegeldused jõudsid ka Maale. Paljud mustad augud seisavad aga enamuse oma eluajast tähtedest liiga kaugel ega jõua sellise faasini. Seetõttu ei ole neil ka rõngaid ega meil võimalust neid Maa pealt jälgida.  Teadlaste hinnangul on iga meile nähtava musta augu kohta vähemalt üheksa tükki Universumi hämarates alades peidus.

Vaata lähemalt NASA videost:


Populaarne

Tagasi üles