Kosmilised kiired ohustavad päikesetormide ennustamise võimet

Ameeriklaste DSCOVR kosmoseobservatooriumi tõrked võivad osutuda tõsiseks probleemiks, kui satuvad päikesetormidega ühele ajale.

FOTO: NASA/Ben Smegelsky

DSCOVR kosmoseobservatoorium on oma esimese tööaasta jooksul mitmeid kord ootamatult välja lülitunud. Kui selline häire peaks esinema päikesetormi ajal, võib sellega kaasneda oluline infrastuktuuri ja kommunikatsiooni katkemine Maal.

Üks kuulsamatest potentsiaalselt katastroofiliste tagajärgedega päikesetormidest oli 1967. aasta juhtum, mil USA õhuvägi tõlgendas luuresatelliitide ootamatut tumma signaali kui Nõukogude Liidu poolse rünnaku algust. Tuumasõjast päästis inimkonna tookord vaid astronoomidelt õigeaegselt saadud info tegelikult toimuvast. Tänapäeval sõltub inimkond oma igapäevases toimimises kosmosetehnoloogiast aga aina enam ning seetõttu on ka palju rohkem olulist infrastruktuuri, mille üks korralik päikesetorm uppi võib paisata.

Möödunud aasta veebruaris orbiidile saadetud DSCOVR ehk Deep Space Climate Observatory (Avaruumi kliimaobservatoorium) loodigi NASA ja USA okeanograafiaagentuuri NOAA poolt selliste sündmuste jälgimiseks ja võimalikuks ennetamiseks.

Pärast pooltteist aastat orbiidil on satelliit aga ootamatul kombel koguni viis korda iseeneslikult välja lülitunud. Hetkel oletavad teadlased, et see võib olla tingitud kosmilise kiirguse pursetest. Iga selline episood on tähendanud teadlastele katkestusi andmetes ja inseneridele tõsiseid pingutusi masina uuesti sisse lülitamiseks.

Kogu oma tööajast on observatoorium olnud «maas» 48 tundi ehk vaid 0,48 protsenti ja ka viimane, 11. oktoobril toimunud episood ei takistanud eelseisva magnettormi edukat ennustamist.

Kui ees peaks aga seisma suurem päikesetorm, võib sellisel katkestusel olla aga tõsiseid tagajärgi.

«Kas katkestused on problemaatilised? Kindlasti,» ütles NASA Boulderi kosmosekeskuse päikesefüüsik Douglas Bersecker Nature’le.

Kuigi päikeseaktiivsust jälgivad ka teised kosmosealused, on DSCOVR ainus, kes teeb seda Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel nii-nimetatud L1 punktis. Tema pardal olevad instrumendid mõõdavad kosmilise osakestevoo omadusi oluliselt täpsemini kui teised alused ja seetõttu saab nende abil ka märksa paremad ennustused.

DSCOVRi probleemide juur on tõenäoselt tema ajaloos. Nimelt arendati ta algselt välja hoopiski Maa lähiorbiidi kliimasatellidina, kuid jäi seejärel aastateks riiulisse oma aega ootama. Kui plaanid 2008. aastal taas avati, määrati aluse ülesandeks hoopiski punktist L1 kosmosekliima uurimine. Selleks ei olnud tema pardal olevad seadmed aga kunagi mõeldud.

Praeguseks on NOAA esitanud USA Kongressile ka taotluse 1,5 miljoni USD lisarahastamiseks, mille eesmärk ongi DSCOVRi andmete analüüsi ja kasutamise tõhustamine.

Vaata DSCOVRi pardalt tabatud videot aastast Maal:

Populaarne

Tagasi üles