DNA uuring paljastas suitsetamise põhjustatavad mutatsioonid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värske uuring näitab, kui palju mutatsioone sigarettide suitsetamine erinevates kudedes põhjustab.
Värske uuring näitab, kui palju mutatsioone sigarettide suitsetamine erinevates kudedes põhjustab. Foto: SCANPIX

Pakk päevas on piisav, et tekitada aastaga ühes kopsurakus 150 mutatsiooni.

Ajakirjas Science avaldatud uuringus selgub, et iga 50 suitsetatud sigareti kohta tekib ühes kopsurakus üks mutatsioon. Tubakasuitsuga seostatavate DNA markerite abil suudeti sellest tulenevaid mutatsioone kaardistada aga teisteski kudedes. Näiteks põhjustab iga päev paki suitsu tõmbamine meestele aastas 150 mutatsiooni raku kohta kopsus, 97 kõris, 39 neelus, 18 kusepõies ja kuus maksas.

Selliste tulemusteni jõudsid Ludmil Aleksandrov ja tema kolleegid Wellcome Trust Sanger Institute'ist uuringus, kus jälgisid mutatsioonide arenemist 2500 suitsetaja ja 1000 mittesuitsetaja seas.

Avastatud seosed on olulised, kuna varem oli küll teada suitsetamise ja 17 vähitüübi vahelistest seostest, kuid keegi ei olnud suutnud näidata neid seoseid põhjustavaid mehhanisme.

Nende kindlaks tegemiseks kaardistasid teadlased kõigepealt 5000 erineva vähi DNAd, võrreldes suitsetajate ja mittesuitsetajate kudedest võetud proove. Nii tehti kindlaks teatud kogus suitsetamisest põhjustatud geenmuutuste tunnuseid ehk markereid, mille esinemise sagedust sai eri kudede seas hinnata.

Teoreetiliselt võib iga mutatsioon algatada vähini viiva ahelreaktsioonini. Mis ei ole aga teada on see, mis tingimused selle reaktsiooni algatavad, mis tõenäosusega see juhtub ega ka seda, mis määrab, kas kasvaja tuleb hea- või halvaloomuline. Nendele küsimustele vastuste leidmine ongi järgmine samm teadlaste uurimistöös.

«Suitsetamine on nagu vene rulett – mida enam mängida, seda kõrgem on ka tõenäosus, et mutatsioonid toimuvad just õigetes geenilõikudes ja põhjustavad kasvaja tekke,» ütles Aleksandrov New Scientistile. Ta väljendas lootust, et uuringu tulemusel hoiduvad inimesed suitsetama hakkamisest ega usu müüti, nagu oleks sotsiaalne suitsetamine kahjutu.

Lisaks selgus uuringust, et suitsetamise mahajätmine mutatsioone olematuks ei tee – need jäävad DNAsse pikemakski – kuid oluline mõju on ka juba uute mutatsioonide ärahoidmisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles