Kivid räägivad: elu «kolis» maismaale seni arvatust 300 miljonit aastat varem

Pilt on illustratiivne

FOTO: SCANPIX

Esimesed bakterid jõudsid maismaale 3,2 miljardit aastat tagasi, teatasid Lõuna-Aafrika kivimitest varase elu jälgi otsinud saksa teadlased.

Need nii-nimetatud Barbertoni rohekilda kivimid moodustusid ligi 3,5 miljardit aastat tagasi ja kuuluvad seetõttu vanimate teadaolevate kivimite hulka meie planeedil. Kivimikihid järgivad selget moodustumisaja loogikat, kus madalamal asuvad kivimid peavad olema tekkinud varem kui ülemised, mistõttu on saab erinevates kihtides leiduvate molekulide alusel teha ka üsna selgeid järeldusi vastavate ajaperioodide kohta.

Teadlaste avastus pärineski kihist, mis pärineb varasemate dateeringute järgi 3,22 miljardi aasta vanusest ajast. Leid ise oli esmapilgul ebaoluline. Nimelt tegid teadlased kindlaks, et kivimikihtides peitusid pisikesed kuldsed püriidi ehk rauasulfiidi ehk rahvakeeli kassikulla molekulid. Püriidikristalle lähemalt uurides tehti selle väävliisotoopide abil kindlaks selle mikroobne töötlemine.

Nii uuritud settekivimite koostis, kristallide kuju kui ka kihistus viitasid selle päritolule muistses nii-nimetatud «eelmullas» 3,2 miljardit aastat tagasi. On teada, et sel ajal oli konkreetses uuritud piirkonnas suur jõgede üleujutatav lammiala, mille tingimustes eelmuld ka tekkis.

Nende andmete põhjal järeldavad teadlased oma ajakirjas Geology avaldatud uuringus, et on leidnud vanimad tõendatud maise elu jäljed. Võrreldes «varasema vanimaga» nihutab see elu teket maismaal ajas tagasi koguni 300 miljonit aastat.

Populaarne

Tagasi üles