CO2 küllus on pannud maailma taimestiku vohama, kuid kliima tervist see siiski ei paranda

Close-up of fern leaves, focus on foreground Royalty free: For comercial usage price on demand

FOTO: Walter Huber/picture alliance / moodboard

Suurema süsihappegaasi koguse tõttu kiirenenud taimekasv tarbib küll rohkem CO2, kuid on ajutine ja ebapiisav ohtlike kliimamuutuste takistamiseks.

Keskmise õhutemperatuuri tõus ja suurem CO2 kogus atmosfääris on mitmetes piirkondades põhjustanud taimede kasvu kiirenemise ja taimemassi koguse suurenemise. Selle tagajärjel on igal aastal õhku jäävate süsihappegaasi heitmete kogus atmosfääris langenud viimase kümnendi jooksul 50 protsendilt 40-le, kirjutab The Guardian.

Samas kahvatub see väike «edusamm» võrdluses miljardite süsihappegaasi tonnidega, mida inimtegevus igal aastal õhku paiskab ega ole kaugeltki piisav, et kliimamuutusi ära hoida.

Kui aastaid tagasi räägiti, et ohupiiriks on süsiniku kontsentratsioon 400 osakest miljonis, siis see ületati jäädavalt ligi kuu aega tagasi. Käesoleva aasta jooksul on murdunud ka kõik teadaolevad kuumarekordid kogu mõõtmiste ajaloo jooksul. Teisipäeval teatas Maailma Meteoroloogia Organisatsioon WMO, et 2011–2015 oli kliimamõõtmiste ajaloo kõige kuumem viisaastak.

Ka «rohenemist» kirjeldavas uuringus jõuavad teadlased siiski järeldusele, et heitgaaside vähendamine on inimkonnale karmide kliimamuutuste ärahoidmiseks hädavajalik.

Uuringus kasutati süsihappegaasi sissehingamise kaardistamiseks viimase mõnekümne aasta jooksul maa pealt kogutud proovidest ja aero- ning satelliidifotodelt saadud andmehulka. Arvutimudelitega arvutati välja, mis võis olla  muutuste põhjustajaks.

Tuli välja, et vahemikus 1960–2000 kasvas CO2 atmosfääri lisanduv kogus iga aastaga, kuid aastast 2000 jäi lisanduva süsihappegaasi hulk enam-vähem samale tasemele. Üheks faktoriks oli kindlasti sajandivahetusele järgnenud lühiajaline niinimetatud «kliimasoojenemise paus», mille ajal läks kasvuhoonegaaside poolt kinni peetud soojusest suurem osa maailma ookeanidesse ja mitte atmosfääri ning globaalne temperatuur ainult tõusis kiirenemata. Sel perioodil kasvas oluliselt ka taimekasv. Kui paljud järeldasid, et «paus» tähendas kliimasoojenemise ümberlükkamist, siis praeguseks on see leidnud seletuse, möödunud ja kliimasoojenemine jätkub vanas vaimus.

Teadlased rõhutavad, et nii «paus» kui ka taimekasvu suurenemine on vaid ajutised nähtused. Kasvava CO2 tingimustes nullib taimede enda hingamine selle ühel hetkel ära ning lisataimede lagunedes jõuavad kasvuhoonegaasid taas atmosfääri.

Uuring avaldati ajakirjas Nature Communications.

Populaarne

Tagasi üles